Üks peamisi põhjusi katseklaasivarssade loomiseks on see, et tippspordis olevaid märasid ei tiinestata nende sportlaskarjääri tõttu. Teiseks põhjuseks on tipptäkkude sperma hind – laboritingimustes on ühe spermakõrrega võimalik toota sadu embrüoid ning anda parimaid geenikombinatsioone paljudele järglastele.

Embrüoloog Elina Tsopp Eesti Maaülikoolist ütles, et see saavutus on suure meeskonnatöö tulemus. „Alustasime projektiga kolm aastat tagasi. „Sellised rakendusteaduse projektid sisaldavad alati teatud määral ootamatuse komponenti ning ka meil tuli ette nii tõuse kui mõõnu. Ilma loomaarstide ja toetavate partneriteta poleks meil olnud võimalik selle tulemuseni jõuda,“ tõdes Elina Tsopp.

Tiimitöö

Tänapäeval toodetakse hobuste katseklaasiembrüoid rohkem kui tavaembrüoid. Euroopas on seni katseklaasiembrüote loomise ja siirdamise (OPU-ICSI) teenust pakkunud viis laborit. Luunja tall koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega on loomas hobuste biotehnoloogia keskust Luunjasse, mis pakub seda teenust alates selle aasta oktoobrist Eesti ja Euroopa hobusekasvatajatele.

Embrüoprojekti tiimi kuuluvad Eesti Maaülikooli teadlased Ulrika Tuppits, Ants Kavak, Anni Viljaste-Seera ja Andres Reilent ning embrüoloog Elina Tsopp. Olulised koostööpartnerid on Luunja tall eesotsas Sven Šoisi ja Urmas Raagiga ning Perila tall eesotsas Kristiina Pähni ja Erik Aedviiruga.

Sel suvel õnnestus Eesti Maaülikooli teadlastel esmakordselt ka hobuse kloonembrüo loomine. Augustis siirati kloonembrüo Luunja tallis edukalt kandjamärasse ning kui kõik hästi läheb, on Eesti esimese hobuse kloonvarsa sündi oodata järgmise aasta augustis. Hobuste kloonimine on vajalik ennekõike ohustatud hobusetõugude säilitamiseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena