Tõnissoni sõnul on pildil noor, umbes kolme aastane pull, kelle sarved pole paraku kasvuajast täit kasu lõiganud. „Noor pull ja tema rikkumata vasak sarvepool paistavad ea kohta igati korralikud – värske talikarv ja ninamik hästi tumedad, pikk pudeljas ripik kurgu all on muljetavaldav, kuigi kere tagapool küll veel kergevõitu. Vanemad pullid oleksid tema kõrval massiivsemad ja laiema kurguehtega,“ teadis mees öelda.

Põdrauurija arvas, et suvel on põder vigastada saanud. „Kasvuaja keskpaiku, võibolla juunis, on parem sarvepool ja võibolla ka külg saanud vigastada. Veel pehme sarve harud hakkasid kasvama esialgse, haardumiseks sobivama suunaga põiki, alumine aga kaardus silma suunas ja rikkus pärale jõudes kogu „optika“ – nii läätse kui silmamuna. Pullile võis ja võib see olla siiani paras piin,“ tõdes Tõnisson.

Kuigi kaamerapilt kõike ei näita tundub Tõnissonile, et hetkel on põder veel tervise juures ning kurtumust ega sepsist ei paista.

Sarvevigastused on põtrade seas tegelikult üsna levinud, kuid harva väga tõsise loomuga. „Sarv on surnud luukude, mille murrud väldivad pullide endi tõsisemaid vigastusi. Sarvedel loomulikku või vigastuse tõttu harude või koguni sarve enda käändumist (nt tüviku murru puhul) on sügisestel põdrapäevadel (põtrade biomaterjali kogumistel – toim) ikka nähtud, kuid sellist silmatorkavat sarveharu siiani mitte,“ oli Tõnisson haruldases leius kindel.

Tõnisson tõi veel näiteks, et ta on paaril korral trofeede mõõtmisel põdrasarvede kõverdumist ka täheldanud. Näiteks oli Pärnumaal Pööraveres 2009. aastal noorel 2,5-aastasel pullil parema haru kasvuaegne vigastus, kus haru pöördus silma ette ja pull jäi paremast silmast pimedaks. Veel on leitud Ida-Virumaalt nn oinasarved, kus noore 2,5-aastase pullil olid sarved ettepoole kõverdunud kui konksud.

Loe lähemalt EJS-i kodulehelt.