METSALEHT

Juurepess levib eostega õhu kaudu, nakatades esmalt värskeid kände. Samuti kandub juurepess ühelt puult teisele mööda omavahel ühendatud juurestikke. Seen tekitab kahju ka männikutes, kuid eriti palju kuusikutes.

Kännus elavate seente liikide laboris määramiseks koguvad teadlased metsast puiduproove.

Juurepessuvastase biotõrjevahendina kasutatakse ühel teisel meie metsadeski leiduva seene hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea) baasil valmistatud preparaati Rotstop. Biotõrje tähendab, et juurepessu levikut püütakse takistada teise organismi, antud juhul seene abil. Preparaati kantakse värskelt raiutud kändudele, et see pärsiks kännus juurepessu arengut. Nii saaks vähendada juurepessu eoste edasikandumist järgmistele kändudele.

Seni Eestiski kasutusel oleva Rotstopi alusorganismiks oleva hiidkooriku tüvi pärineb Soomest. Eesti Maaülikooli metsapatoloogia vanemteaduri Tiia Drenkhan-Maateni juhtimisel otsiti koostöös Soome metsateadlastega juurepessu tõrjeks potentsiaalseid hiidkooriku tüvesid ka Eesti metsadest. „Kuigi seni oleme kasutanud Soome päritolu hiidkoorikul põhinevat tõrjet, siis ökoloogilistel põhjustel tuleks kasutada Eesti loodusest pärinevat hiidkooriku tüve,“ nendib Drenkhan-Maaten.

Biotõrje tähendab, et juurepessu levikut püütakse takistada teise organismi, antud juhul seene abil.

Eestis on teadaolevalt kaks juurepessu liiki: kuuse- ja männi-juurepess. Seeneeosed levivad raiejärgselt värsketele kändudele sõltumata sellest, mis liiki raiega on tegu. Mida sagedamini puistus raiet tehakse, seda rohkem tekib metsa värskeid kände, nii et valikraie poleks selles mõttes lageraiest millegi poolest parem.

Kuigi juurepess kahjustab ka mände, sünnib majanduslikult suurem kahju just kuusikutes. Maaülikooli metsapatoloogide hinnangul võib aastane juurepessu tekitatud rahaline kahju kuusemetsades ulatuda ligi üheksa miljoni euroni.

Laborikatses on selgelt näha, kuidas vasakul kasvav hiidkoorik saab jagu paremal kasvavast juurepessust.

Drenkhan-Maateni juhitud uuringus isoleerisid teadlased kuuse kändudest uued kodumaised hiidkooriku tüved, mida kasutati edasiseks uurimistööks. Laboris hindasid patoloogid uute hiidkooriku tüvede kasvukiirust ja konkurentsivõimet kuuse- ja männi-juurepessu vastu.

Mõne Eesti päritolu hiidkooriku tüve puhul oli eriti selgelt näha, et need toimivad seni kasutatud Soome tüvest tõhusamalt, olles võimelised juurepessu kasvu tugevalt pärssima. Perspektiivikamad tüved viidi metsa välikatsesse, esmased proovid kogutakse pool aastat pärast kändude töötlemist. Esialgsed tulemusi peab veel ootama, need selguvad peale proovide laboratoorset analüüsimist.

Siiski ei pruugi olla kõik nii ilus. Sarnaselt inimestega elab ka seentel viiruseid, kuid hiidkooriku viiruste kohta on senised teadmised kasinad. Kuigi on teada, et viirused võivad muuta seente omadusi, siis viiruste mõju seentele pole veel lõpuni selge.

Drenkhan-Maateni sõnul peaksid edasised uuringud selgitama viiruste täpsemat mõju hiidkoorikule endale ning ka seda, kuidas mõjutavad viirused hiidkooriku võimet võidelda juurepessuga.

Uuring ilmus ajakirjas Biological Control, selle elluviimist toetasid Eesti Teadusagentuur (PUTJD858) ja Soome Teaduste Akadeemia (309896).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena