Kliimaseadus saab tuld nii ettevõtjatelt kui keskkonnakaitsjatelt
(3)Kliimaministeerium saatis augusti alguses avalikule kooskõlastusringile kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Järgnes kriitikalaviin nii ametlikus tagasisides kui ka avalikes pöördumistes.
„Tuleb tunnistada, et seadust lugedes tekib rohkem küsimusi, kui seadus koos seletuskirjaga vastuseid annab,“ öeldakse metsateadlaste vastuses kliimaseaduse eelnõule. Umbes sama väljendavad ka ülejäänud reaktsioonid eelnõule. Alltoodud seisukohtadest enamikku jagasid oma tagasisides ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit.
METSALEHT
Põllumajandus ei anna alla
Regionaal- ja põllumajandusministeerium eelnõu ei kooskõlastanud, sest neid ei kaasatud kliimaseaduse majandusmõjude analüüsimisse piisavalt, kuigi nende hallata olev põllumajandus mõjutab otseselt kliimaeesmärkide täitmist. Samuti leidsid nad, et maakasutuse heitkoguste arvestamise puhul peaks olema arusaadavam, milline osa loetakse põllumajanduse ja milline teiste valdkondade alla.
„Eelnõu põhjal jääb praegu pigem mulje, et põllumajandussektoris maakasutuse muutmise (eelkõige vähem väärtusliku põllumajandusmaa metsastamise) tulemusena tekkiv süsiniku sidumine läheb maakasutussektori arvestusse, kuid see peaks minema põllumajandussektori KHG (kasvuhoonegaaside – toim) netoheite arvestusse, s.t seeläbi peaks vähenema sektori netoheide,“ öeldakse nende kirjas kliimaministeeriumile.
„Palume täpsemalt välja tuua, et kui LULUCFi (Euroopa maakasutuse ja metsa kliimaeesmärgid – toim) põllumaa või rohumaa muudetakse metsastamise või istandike rajamise kaudu metsamaaks, siis selle mõju arvestatakse konkreetselt põllumajanduse KHG heite vähendamise panusesse,“ kirjutab regionaalministeerium kliimaministeeriumile.
Istandike rajamine peab regionaalministeeriumi hinnangul toimuma koos kohapealsete eelnevate inventuuridega, et välistada negatiivset mõju elurikkusele, maastike mitmekesisusele ja mitmekesistele tootmisvõimalustele (nt karjatamisvõimalustele).
Maakasutuse muutus metsastamise, sh istandike rajamise kaudu ei tohiks regionaalministeeriumi nägemuses olla suurem kui 1000 ha/a. Samuti palutakse esile tuua, et eelnõu on seotud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille alusel puu- ja põõsaistandikke rajama hakatakse.
Palju etteheiteid oli ka kohalikele omavalitsustele antavate kohustuste ning hoonete energiatõhususe osas. Samuti leitakse, et kogu seaduse mõjusid pole piisavalt hinnatud.
Teadlased annavad hävitava hinnangu
Eesti Maaülikooli hinnangul puudub seaduses tasakaal keskkonna-, majandus- ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide vahel, kusjuures keskkonnaaspektid on seaduse eelnõus selgelt domineerivad.
Eesti biomajanduse tugevused on nõrgalt esindatud ning selle valdkonna võimalused kliimamuutustega kohanemiseks ja aktiivsemaks süsiniku sidumiseks on seetõttu jäänud kasutamata, leitakse maaülikoolis. „Kohapeal kasvatatud taastuv ressurss ja selle tark kasutamine on see, mis aitab meid lähemale globaalsete probleemide lahendamisele, aitab säilitada elu maal ja luua uusi nutikaid lahendusi majanduse edendamiseks. Kliimatark metsandus ja puidu täiendav kasutamine taastumatute materjalide asemel koos sellele järgneva asendusefektiga saavad olla meie võimaluseks Eesti ainsat süsinikupositiivset valdkonda edendada,“ öeldakse kirjas.
Seaduse seletuskirjast leiame mitmeid deklaratiivseid või viitamata väiteid, samuti on mitmel pool jäänud välja toomata seatud eesmärkide või sihtide saavutamise mõju ulatus.
Maakasutussektori kasvuhoonegaaside eesmärgid on seaduses väga üldiselt lahti kirjutatud. Kogu sisuline ja arvuline materjal, nii mõõdikud kui ka eesmärgid, seaduses ei sisaldu. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid on seaduse eelnõus väga põgusalt kirjeldatud ning vääriksid maaülikooli teadlaste hinnangul vähemalt metsanduse osas täiendamist. Seadus ei arvesta sisuliselt, et metsad on ka ise vastuvõtlikud kliimamuutustele ja sellega kaasnevatele suurenevatele häiringutele. Seletuskirjast leitav eesmärk vähendada raiemahtu 1 miljoni tihumeetri võrra aastas suurendab neid riske veelgi, sest hooldamata mets on haigustele vastuvõtlikum.
Vastuoluliseks peetakse ka eesmärki jätkuvaks pärandniitude taastamiseks, mis võib aidata kaasa küll elurikkuse kaitse eesmärkide saavutamisele, kuid on otseses vastuolus riiklike kliimaeesmärkidega (sh LULUCFi sektor).
„Seaduse seletuskirjast leiame mitmeid deklaratiivseid või viitamata väiteid, samuti on mitmel pool jäänud välja toomata seatud eesmärkide või sihtide saavutamise mõju ulatus,“ kirjutatakse maaülikooli vastuses. Teadlased teevad ettepaneku kliimanõukogu koosseisu lisada ka metsanduse valdkonna esindaja.
Tee majanduse allakäigule
„Ehkki kliimaseaduse eelnõu nimesse lisati viimasel hetkel sõna „majandus“, ei toeta see Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule,“ ütleb oma pöördumises Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL).
„Paraku kooskõlastamiseks saadetud eelnõu neid eesmärke ei täida. Selle asemel on eelnõu koostajad keskendunud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise üld- ja vahe-eesmärkide õiguslikule fikseerimisele. Tuleks aga fookusesse võtta realistlikud tegevused, mis looks eeldused nii kliimamuutuste väljakutsetega toimetulekuks kui ka majanduse, sh Eesti inimeste üldise heaolu kasvuks,“ ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla. „Praeguse eelnõu tulemusena väheneb eksportiva tööstussektori kindlustunne veelgi, mis suures pildis tähendab kolmandat aastat languses olevale majandusele jätkuvat allakäiku ning seda, et kliimakindluseks vajalikud investeeringud jäävad tegemata.“
Seletuskirjast lähtub, et eelnõu eesmärkide täitmiseks tuleb riigil aastaks 2040 investeerida 3 miljardit eurot ja erasektoril 11 miljardit eurot.
„Seega ilma erasektorita ei ole võimalik kliimaeesmärke täita. Seda arusaamatum on, et kliimaseadust ja sellega seonduvaid metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatusi soovitakse menetleda nii, et nende ühist mõju ei ole hinnatud. Samuti on ebaselge, millised on eelnõuga sätestatavad eesmärgid absoluutarvudes, milline on meetmete rakendamise graafik ja kust leitakse nendeks vahendid,“ lisas Haidla.
EMPL leiab, et eelnõuga ei tohiks edasi minna enne, kui vastavad mõjuanalüüsid on valmis ja nii mõjutatud osapooltele kui ka avalikkusele tutvustatud.
EMPLi hinnangul ei aita kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kuidagi kaasa kodumaise biomajanduse arengule. „Selle valdkonna pakutavad võimalused kliimamuutustega kohanemiseks ja aktiivsemaks süsiniku sidumiseks on jäänud täiesti kasutamata,“ tõdes Haidla.
Rahulolematud on ka keskkonnaühendused
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Fridays for Future Eesti leiavad kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. „Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktile, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla,“ leiavad ühendused.
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus välja pakutud heite vähendamise eesmärgid on nende arvates sedavõrd tagasihoidlikud, et kui kõik riigid seaks nii madalaid eesmärke nagu Eesti, siis jõuaks maailm katastroofiliste tagajärgedega vähemalt kolmekraadise soojenemiseni aastaks 2050. Plaanitavate eesmärkidega hakkab Eesti kasvuhoonegaaside heidet vähendama alles kuue aasta pärast ning jätab pea poole vähendamisest pärast aastat 2040.
Ainuüksi sel aastal oleme Eestis kogenud talivilja hävitavat külma, munasuurust rahet Viljandimaal, mis laastas aiasaadusi, ja vihmavalinguid, mis uputasid hiljuti Tartus autosid ja Lõuna-Eestis viljapõlde.
„Nii madalaid eesmärke järgides rikuks Eesti Pariisi kokkulepet, millega oleme võtnud kohustuse pingutada, et hoida kliima soojenemist 1,5 kraadi piires,“ öeldakse pöördumises. „Samuti rikuks Eesti Euroopa inimõiguste konventsioonist, lapse õiguste konventsioonist ja ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevaid kohustusi kaitsta inimesi ja loodust kliimamuutuste eest.“
„Ainuüksi sel aastal oleme Eestis kogenud talivilja hävitavat külma, munasuurust rahet Viljandimaal, mis laastas aiasaadusi, ja vihmavalinguid, mis uputasid hiljuti Tartus autosid ja Lõuna-Eestis viljapõlde. Kliimamuutuste süvenedes sellised ekstreemsused sagenevad ning ohustavad nii igaühe vara kui ka Eesti toidujulgeolekut. Seetõttu on eluliselt oluline, et kliimaseadusega vähendaks Eesti kiiresti oma kasvuhoonegaaside heidet, andes oma panuse üleilmse kliimakriisi pidurdamisse,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton.
Eelnõus tuleks seada niisugused eesmärgid, mis aitaksid leevendada kliimamuutuste eksistentsiaalselt ohtlikke tagajärgi. Riik ei ole isegi püüdnud analüüsida ja põhjendada, kui kiiresti suudaks Eesti maksimaalselt kasvuhoonegaaside heidet vähendada ja millised kulud, sealhulgas kliimamuutuste süvenemisega kaasnevad kulud, on Eestile talutavad.
