Välisraha ja maksud paisutavad hüppeliselt KOVide rahakotti

Kohalike omavalitsuste tulud kasvavad 2025. aastal tänavuse suveprognoosi järgi umbes 5,6% ehk 3,3 miljardi euroni.

Tulude kasvu toetab omavalitsuste maksutulude – tulumaks, maamaks – suurenemine pea 6,5% võrra. Täiendavalt tõusevad hüppeliselt kohalikele omavalitsustele laekuvad välisabi toetused investeeringuteks: tänavuselt 27 miljonilt eurolt 66 miljoni euroni järgmisel aastal. Vabariigi Valitsuse komisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit jõudsid omavalitsuste eelarvete rahastamises kokkuleppele.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman: „Mul on väga hea meel, et suutsime ära hoida kohalike omavalitsuste tulubaasi kärpe. See võimaldab omavalitsustel kohapeal panustada teenuste arendamisse. Olukorras, kus majanduse olukord on jätkuvalt kehv, peavad omavalitsused saama – ka välisrahastuse abil – teha investeeringuid taristusse. See tagab kvaliteetsema elukeskkonna meie regioonides.“

Ta lisab, et on väga oluline, et vaatamata keerulisele seisule on ministeerium kohalike omavalitsustega ühes paadis. „Probleemide lahendamine ja tihe koostöö jätkub ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Märgiline on siinjuures see, et pärast kahte aastat on mõlemad osapooled – liit ja valitsuskomisjon – riigieelarve ja eelarvestrateegia kõneluste protokolli allkirjastanud. Tänan kõiki osapooli – kohalikke omavalitsusi, liitu ja valitsuspartnereid – tehtud töö ja saavutatud kokkuleppe eest,“ ütleb Hartman.

Omavalitsuste tulude kasv (5,6%) ületab oluliselt Rahandusministeeriumi suveprognoosis planeeritud keskmise palga ja tarbijahinnaindeksi kasvu (vastavalt 4,6% ja 4,2%). Seega võimaldab see omavalitsustel käsikäes konservatiivse finantsplaneerimisega muuta oma eelarve olukorda paremaks ning panustada teenuste ja elukeskkonna arengusse.

Tulevast aastast jätkub kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldus, mille eesmärk on muuta omavalitsuste rahastamist õiglasemaks – aastatel 2025–2027 suureneb pensionitulult laekuv tulumaksu osa ja väheneb muudelt tuludelt (eelkõige palgatulu) laekuv tulumaksu osa, ühtlustudes perioodi lõpuks ühtemoodi 10,23%-le. Kahe laekumise võrdsustumise tulemusel suurenevad nende kohalike omavalitsuste tulud, kus eakate osakaal on kõrge, olles seega finantsiliselt võrdsemas seisus nende omavalitsustega, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase.

Omavalitsuste tulude kasv (5,6%) ületab oluliselt Rahandusministeeriumi suveprognoosis planeeritud keskmise palga ja tarbijahinnaindeksi kasvu (vastavalt 4,6% ja 4,2%).

Piret Hartmani sõnul vähendab see muudatus jõuliselt regionaalset ebavõrdsust. „Omavalitsuste finantseerimise põhimõtted on lähiaastatel suures muutuses. Juba suvel jõustas Riigikogu omavalitsuste tulumaksu ümberkorralduse, mille eesmärk vähendada on lubamatult suuri regionaalseid erinevusi. Sellega tuleme appi väiksema sissetulekuga omavalitsustele ja nende elanikele,“ kommenteerib ta.

Aastatel 2025 ja 2026 leiab aset ka ulatuslik maamaksu ümberkorraldus, mis suurendab omavalitsuste otsustusõigust Muu hulgas saavad ülejärgmisest aastast omavalitsused ise määrata maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi.

„Peale selle, et Riigikogu andis suve hakul omavalitsustele juurde otsustusõigust maamaksu määramisel, töötame me ministeeriumis täiendavalt omavalitsuste tulubaasi mitmekesistamise võimalustega. Omavalitsuste suurem otsustusõigus tulu teenimisel on väga vajalik, luues tugevama sideme omavalitsuse, elanike ja ettevõtjate vahel. Kohalikud otsustajad teavad kõige paremini, mis on nende piirkonna arenguvajadused.“

Eesti Linnade ja Valdade Liit ning temaatiline valitsuskomisjon kogunesid kohalike omavalitsuste rahastamise eelarveläbirääkimistele 16. septembril. Eesti Linnade ja Valdade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on kõik Eesti 79 omavalitsust: 15 linna ja 64 valda.