Alles vaid 7000 isendit: Eesti põtrade arvukus on drastiliselt vähenenud

Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professori Kalev Jõgiste sõnul on Eestis põtrade arvukus viimase kümnendi jooksul drastiliselt langenud. Teadlaste sõnul on neid alles 11 000, jahimeeste sõnul aga vaid 7000.

Eesti Maaülikooli teadlased osalevad koostööprojektis „MooseBelt“, mille keskmes on põdrapopulatsiooni dünaamika hindamine Eesti ja Läti piirialadel. Teadusprojekti raames uuritakse Eesti ja Läti piiriüleses koostöös põdra arvukust, liikumist ja käitumisharjumusi aastaringselt.

Kui 2013. aastal hinnati põdrapopulatsiooni suuruseks 20 000 isendit, siis praeguste andmete järgi on neid alles jäänud ligikaudu 11 000. „Jahimeeste sõnul võib tegelik arv olla isegi vaid 7 000. Niivõrd suur langus nõuab uusi lahendusi põtrade arvukuse taastamiseks ja säilitamiseks,“ sõnas Jõgiste.

Põder on suurulukina meie metsaökosüsteemi oluline osa ning tema käitumine ja arvukus mõjutavad ka teisi liike, nagu pruunkaru ja hunt. Samuti on põder oluline looduslikus mitmekesisuses ning metsade arengu mõjutajana. Lisaks muutub põdra vaatlus loodusretkede käigus aina populaarsemaks, andes tõuke loodusturismi arengule.

Keeruline protsess

MooseBelt projektis kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, sealhulgas GPS-kaelustamist, mis võimaldab jälgida põtrade liikumist ja kaardistada nende rännet üle riigipiiride. Kalev Jõgiste sõnul on põtrade märgistamine keeruline ja vastutusrikas protsess, mis eeldab veterinaarmeditsiinilisi oskusi. „Meie Läti kolleegidel on selles vallas pikaajalised kogemused alates 1979. aastast, mil Gauja rahvuspargis hakati loomi märgistama visuaalselt loetavate tähistega,“ tõdes Jõgiste.

Projekt tugineb nii Eesti kui ka rahvusvaheliste teadlaste kogemustele. Rootsis on läbi viidud mitmeid uuringuid põdra toitumisharjumuste kohta, samuti pakuvad olulist eeskuju USA Oregoni osariigi ulukipopulatsiooni ja toidubaasi uuringud.

Eestis on näiteks uuritud põtrade mao sisu, et saada täpsemat ülevaadet nende toidubaasist ja mõjust metsandusele. Lisaks on Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Marek Metslaid koos kolleegidega varasemalt avaldanud teadustöid põtrade põhjustatud kahjustustest hariliku männi puistutes ning nende taastumisvõimest.

Projekt algas 1. oktoobril 2024 ja see kestab kolm aastat. Tegevusi rahastab Euroopa Liidu INTERREG programm ja see viiakse ellu Est-Lat koostööprogrammi raames. Projekti avaüritus toimus juba 28. augustil Salacgrīvas ning seal osalesid Läti esindajatena Marcis Saklaurs, Aris Jansons ning projekti kuraator Inese Nikopensius. Eestist oli kohal maaülikooli metsaökoloogia kaasprofessor Kalev Jõgiste ning Eesti Jahimeeste Seltsi esindaja Henrik Raun.

Põdrajaht algas 15. septembril

Eesti Jahimeeste Selts

15. septembril algas Eestis põdrajahihooaeg. Maakondlikes jahindusnõukogudes lepiti kokku, et sel jahihooajal on põtrade küttimismahuks 3685 isendit.

Keskkonnaagentuuri spetsialistide sõnul põdra arvukus veidi langes eelnevatel aastatel intensiivseks muutunud küttimise tulemusel. Metsakahjud on nii RMK kui erametsaomanike metsades minimaalsed.

Põdra asurkonna suurus 2024. aasta talvel oli seireandmete järgi 10 000‒11 000 isendit ja see on pidevalt langenud. 2023. aasta jahihooajal kütiti Eestis 4061 põtra, mis on 500 isendit vähem kui 2022. aastal. Sama palju langes küttimine ka aasta varem. Uue jahihooaja kokkulepitud küttimismaht on natuke kõrgem kui kütiti aastal 2002-2003 aastal (3436 isendit) ja see oli aeg, kus olime olnud kümme aastat põdra arvukuse madalseisus.

Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimismaht oli 3580–3980 isendit. Kokkulepitud küttimismaht jääbki sellesse vahemiku.

15. septembrist kuni 30. septembrini võib põdrale pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti ja alates 1. oktoobrist kuni 15. detsembrini ajujahti ning jahti jahikoeraga.