EPA 2024 | Kas edaspidi jagatakse põllumajandustoetusi ainult sotsiaalabina?
(5)EPA messil ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku üle peetud arutelus joonistus uue suunana välja see, et edaspidi tuleks põllumajandustoetusi käsitleda pigem sotsiaalabina, mida jagataks vaid neile, kes seda toetust hädasti vajavad.
Siim Tiidemann, kes on Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures põllumajandus- ja kalandustalituse direktor, selgitas EPA messi arutelus, et uue Euroopa Komisjoni tulekuga tulevad ka uued arutelud põllumajanduspoliitika tuleviku üle.
Kogu komisjoni lõplik kinnitushääletus peaks toimuma novembris ja tõenäoliselt detsembris alustab uus Euroopa Komisjon tööd.
Uueks põllumajandusvolinikuks peaks saama Luksemburgist pärit Christophe Hansen, kes oma tegevuses hakkab alluma ka EK volinikule Itaaliast Raffaele Fittole, kellest saab ühtekuuluvuse ja reformide asepresident.
Olulised teemad
Tiidemann tõi ühise põllumajanduspoliitika suundades esile kaks suurt teemat: otsetoetuste tulevik ja tulemuspõhisus.
„Otsetoetuste poole pealt on üsna selgelt näha strateegilist dialoogi. Ootus on sellel, et põhisissetulekutoetus on eelkõige sotsiaalabi toetus – laias laastus loen mina sealt niimoodi välja,“ teatas ta EPA messi arutelus.
Ta lisas, et uus põhisissetulekutoetus ei peaks tõenäoliselt olema nii kõrge, kui praegu on.
„Jagama peaks seda toetust pigem väikestele, hädas olevatele tootjatele,“ märkis Tiidemann, oletades, et surve süveneb ka selles suunas, et toetuste lagi põllumajandustootjatele maksimummääras tuleb allapoole. „Ka pannakse tõenäoliselt selle toetuse peale suurem hulk keskkonnaskeeme, kui praegu on olnud.
Sotsiaalabi toetuste jagamise poliitikast toodi esile veel järgmist.
„On päris palju riike, kus on säilinud need väikesed, vaesed, viletsal järjel põllumajandustootjad, kelle puhul see sotsiaalabi ongi õigustatud termin,“ rõhutas Siim Tiidemann. Ta lisas siiski, et mõnes mõttes me siis põlistame mingeid elustiilivalikuid, mis võib-olla teisest küljest ei peaks olema euroliidu eesmärk.
Arutleti ka toetuste üle, mida makstakse põllumeestele tulemuspõhiste tegevuste eest. Tiidemann märkis, et tulemuspõhisuse poole pealt on üsna palju olnud juttu suuremast paindlikkusest. Liikmesriigid arvavad, et see süsteem on liiga kohmakas, liiga üldine. Ja et tuleks siis meetmeid teha vastavalt probleemidele, mis riikidel ees seisavad. See aga tähendab, et tuleb riigipoolne üksikasjalikum vaade eesmärkide kohta, mida ÜPPs näiteks keskkonnapaketis täita tuleb.
„Kui meilt oodatakse ambitsioonikaid eesmärke, näiteks keskkonnas, siis millised need oleksid? Milline on see reform, mis me põllumajanduses teeme? Need küsimused on laual, aga veel vastamata,“ teatas Tiidemann lõpetuseks.
