Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuvate erametsade toetus tõuseb järgmiseks kolmeks aastaks 26 euro võrra hektari kohta aastas.
Kliimaministeerium teatas, et valitsus otsustas toetada kliimaminister Yoko Alenderi ettepanekut tõsta looduskaitseliste piirangute hüvitist rangelt kaitsvate alade erametsaomanikele. Alates järgmisest aastast tõuseb Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuvate erametsade toetus 134 eurolt 160 eurole hektari kohta.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi teate kohaselt kiitis valitsus heaks nende algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027 2. muudatused ning nende esitamise Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja Komisjoniga läbirääkimiste alustamiseks. Üheks olulisemaks muudatuseks on Natura 2000 erametsaomanikele sihtkaitsevööndis makstava iga-aastase hüvitise suurendamine.
Ammu oodatud tõus
Erametsatoetuste eelarve kasvab kliimaministeeriumi andmetel järgmisest aastast 34 miljoni euroni. „Looduskaitseliste piirangute õiglane hüvitamine on olnud meie lubadus ning hüvitamisega seotud asjaolud on olnud ka erametsaomanike peamiseks tagasisideks hetkel Kliimaministeeriumis töös olevatele eelnõudele, selgitas kliimaminister Yoko Alender. „Arvestades riigieelarve keerulist olukorda tuli meil üle vaadata sektorite erinevad toetusmeetmed. Langetasime valiku arvestades metsaomanike prioriteete ja suurt vajadust looduskaitselisi piiranguid õiglaselt hüvitada.“
Kliimaministeeriumi andmetel tuli looduskaitselise erametsatoetuse tõusuks osa eelarvest harvendusraie toetuste meetmest ja teine osa, kus oligi eelarvelist jääki, väärtuslike püsirohumaade meetmest.
„Arusaamatu - kliimaministeerium ise on ju ka kinnitanud, et õiglane kompensatsioon saaks olla tasemel 200 eur/ha aastas,“ kommenteerib Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. „Nüüd järsku tuuakse õigluse latt allapoole. Pannakse selle järgi paika, kuidas õnnestus raha leida. Õiglane see küll pole. Need inimesed, kellele seda hüvitist makstakse on ju oma metsast ilma jäänud.“
Tegemist on Auna sõnul rangete piirangutega metsadega, kus metsamajandustöid ei tohi teha ja omanikud omandist tulu ei saa. „Väike hüvitise korrigeerimine ei lahenda nende inimeste olukorda. Kurb,“ lisab Aun. „Ootasime küll oluliselt rohkem. Kusjuures loomulikult mõistame, et raha on vähevõitu. Nii olemegi alternatiivi pakkunud – rangete piirangutega metsa asemele saab ju anda riigimetsast majandusmetsa asemele. Seda aga teha ei taheta. Ehk siis raha piisavalt leida ei suudeta ning maad ka anda ei taheta. Nii jäävadki loduskaitse kulud ikka peamiselt maaomanike kanda.“
„Senine Natura 2000 erametsaomanikele sihtkaitsevööndis makstav iga-aastane hüvitis on ajale jalgu jäänud ega kata enam nende majandustegevusele seatud piirangutest tekkivat saamata jäävat tulu,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. „Seetõttu on ühe muudatusena kavas suurendada seda hüvitist järgmiseks kolmeks aastaks 134 eurolt hektari kohta 160 euroni hektari kohta,“ lisas ta.
„Muudatuste üldine eesmärk on põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine. Tehtavad parandused hõlmavad nii strateegiakava toetusmeetmete ajakohastamist ja tugevdamist kui ka toetuse saamise tingimuste lihtsustamist,“ tutvustas Hartman lühidalt teisi strateegikava muudatusi.“Täna tehtud otsus on oluline selleks, et saaksime muudatused esitada võimalikult kiiresti Euroopa Komisjonile,“ rõhutas Hartman. „Põllumajandustootjatele, erametsaomanikele ja teistele toetuste saajatele on oluline, et ajakohastatud toetuste tingimused oleksid paigas võimalikult varakult, mistõttu töötame selle nimel, et muudatusi oleks võimalik hakata rakendama juba järgmise aasta algusest,“ rääkis minister.
ÜPP strateegiakava 2023–2027, mille toetuste kogumaht on enam kui 1,6 miljardit eurot, on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ÜPP I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ÜPP II sammas). ÜPP strateegiakava kohta on võimalik lugeda ministeeriumi kodulehelt.
Muudatusi on oodata veelgi
Erametsatoetuste süsteem tervikuna on kliimaministeeriumi teatel põhjalikul ümberhindamisel. Life IP projekt „Loodusrikas Eesti“ on koostöös Keskkonnainvesteeringute keskuse ja Eesti Erametsaliiduga tellinud Maaülikoolilt töö „Natura 2000 metsaaladele seatud piirangute tõttu maaomanikul saamatajääva sissetuleku arvutamise metoodika.“
Uue metoodika alusel hinnati kogu Eesti kaitstavate alade keskmist hüvitise määra arvestades piiranute ulatust ja saamata jäänud tulu sihtkaitsevööndites. Analüüsi tulemus näitas viimase kolme aasta keskmiste hindade alusel õiglaseks kompensatsiooniks 167 eurot hektari kohta. Analüüs võimaldab tulevikus hüvitisi määrata nö. rätsepatööna, kus saamata jäävat tulu saab vaadelda igal metsaeraldisel.
Eestis asub kaitstavatel aladel toetusõiguslikke erametsi ligikaudu 100 000 hektaril. Kõige suuremad metsamajandamise piirangud on rangelt kaitstavatel aladel, mida on eramaadel ligi 40 000 hektaril.
Natura 2000 toetus on ette nähtud erametsamaale, mis paikneb Natura 2000 võrgustikus või rangelt kaitstavatel aladel, kus keskkonnakaitseliste eesmärkide ning elurikkuse ja maastikul mitmekesisuse säilitamise tagamiseks on erametsaomanik pidanud raietest loobuma kas osaliselt või täielikult.
