Parim taimekasvataja valitakse teraviljatootjate seast
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tunnustab igal aastal parimat taimekasvatajat. Eelmisel aastal olid luubi all aiandustootjad, seekord pöörati pilk taas suurte teraviljakasvatajate poole.
„Hindamiskomisjoni ringsõidul oli näha, et keerulised ilmastikuolud on kõikide ettevõtete tulemusi tugevalt mõjutanud ja väga kasumlikuks aasta ei kujune,“ tõdes MESi juhatuse liige ja komisjoni esimees Meelis Annus. Ent möönis siis, et raskustest hoolimata olid kõik võistlejad positiivsed ja mõtlesid, kuidas selles olukorras parim tulemus saavutada ja mida sellest õppida. „Niisugune suhtumine ilmselt ongi üks põhjus, miks just neid kandidaatideks esitati.“
Töötajate leidmine on suurim katsumus
Jaak Flink kureerib Muuga PMi ja Laekvere PMi taimekasvatusjuhina ligikaudu 4900 hektari harimist. Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala cum laude lõpetanud agronoomi ei heiduta tohutud pindalad. Suurem probleem olevat töötajate leidmine.
„Masinarooli võivad kõik minna, aga tehnika hooldamise ja remondiga tänapäeval enam toime ei tulda,“ muretses Flink, kes suvel 21 töötajat juhtis. Ta rõhutas ka, et põllumajandus ei ole noorte seas atraktiivne eriala ja ka korralik palk ei kutsu oskajaid spetsialiste maale. Vanem generatsioon aga ei jõua moodsa digitehnoloogiaga nii hästi sammu pidada.
„Kõige enam motiveerib mind see, et saab teha koostööd ja katseid suurte väetisefirmadega – projektid on mahukad, aga ägedad ja õpetavad palju,“ rääkis juba 12 aastat samas kohas töötanud teraviljakasvataja. Tunnistades, et kui ka sel hooajal hakkas selgeks saama, et jälle on pigem kehvapoolne aasta, kippus rõõm tegemistest kaduma. „Lõikasin kehvad põllud ruttu ära ja siis oli kohe pilt parem ning töötahe tuli tagasi,“ tõi mees esile, et ebameeldivad ülesanded tuleb kiiresti kaelast ära saada – siis on lihtsam edasi minna ja paremate tulemuste üle rõõmustada.
Kombainide vahetus tõstis efektiivsust
Karel Toss kasvatab teravilja korraga kolmes farmis: Peri Põllumajanduslik AS ja Miiaste Põllumajanduslik AS ning Põlva Agro OÜ. Kokku tuleb taimekasvatusjuhil hallata 6700 hektarit. Maaülikoolist pärit põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise magistrikraad ning eelmise põua-aasta kogemus on agronoomi ettevaatlikuks teinud.
„Saagid olid tänavu samuti väikesed, lootsin rohkem, aga väga ei nurise ka,“ rääkis Toss. Taliraps andis 2,5 tonni hektarist ja nisusaagi näiteks tõi ta 5,5 tonni. Eelarve tehtigi madalamate saakide ootuses, seetõttu kahjumisse jäämise muret ei olevat. „Saime ikkagi rohkem, kui planeerisime.“
Kolmandat hooaega taimekasvatusjuhina ametis olev Toss jagab tööülesandeid 28 inimesele. Temagi viitab, et töötajate leidmisega ja nendega vangerdamisega on tõsiseid probleeme. Seetõttu vähendati kombainide hulka kaheksalt neljale. Kusjuures maha müüdi kuus ja juurde osteti kaks suuremat ning kiiremat masinat. „Siiani on see otsus end õigustanud,“ rõõmustas agronoom efektiivsuse tõusu üle. Lisades, et tema eesmärk on masinaparki pidevalt uuendada, et see oleks võimalikult kaasaegne ja innovatiivne – nii suudetakse hoida kulusid kokku ning seeläbi ka tekitada väiksemat süsinikujälge.
Keskkonnahoiule mõeldakse väetamisel ja taimekaitselgi. Uusimate täppisviljelustehnoloogiate kasutamine võimaldab Karel Tossi sõnul siingi igas mõttes kokku hoida.
„Küll ilusamad päevad ka tulevad“
Rait Hallimäe esindab samuti kolme ettevõtet: FIE Üllar Kaaver, Melior-M OÜ ja Rannu Mõisa OÜ. Selleks, et oma agronoomioskused proovile panna, on tal ettevõtete peale kokku pinda ligikaudu 2100 hektarit.
„Kui ma 16 aastat tagasi siia tööle tulin, oli meil vast 700 hektarit, viimasel ajal aga kasvuruumi enam pole,“ tutvustas maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala bakalaureusekraadiga põllumees. Kinnitades teistegi võistlejate muret, et tänavu pole olnud lihtne ega saagikas aasta.
„Taliraps on ümmargune null,“ tõdes Hallimäe. Tal oli seda kultuuri maas 360 hektarit, millest enamiku võttis talvekahjustus, aga 100 hektarit jäi kevadel lootusrikkalt ümber külvamata. „Tundus, et sealt midagi tuleb, tegelikult oleks aga pidanud maha kandma,“ ohkas agronoom.
Õnneks on Eesti teraviljakasvatajatel kombeks külvata erinevaid kultuure, nii katavadki teised saagid luhtunud talirapsi kulud. Tõenäoliselt tuleb aastakokkuvõtteks väike kasumgi.
Sügisesed sajud kippusid rikkuma ka hernesaaki, kuid agronoomi see ei heidutanud. „Poolteist kuni kaks tonni jääb maha. Aga küll need ilusamad päevad ka tulevad. Randaaliga pole kunagi pidanud koristamata põldu minema.“
Rait Hallimäe ise usub, et tema eduka majandamise saladus on selles, et ta pole ühtegi tehnikat välistanud ja otsused teeb jooksvalt, vastavalt olukorrale.
Kolme töötajaga majandab ära
Erki Plamus tegutseb FIEna ja juhib samas ka Jõe Agro osaühingut. Vilja kasvatamiseks on tal umbkaudu 900 hektarit.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli lõpetanud noor talunik on lapsest saati tuttav viljakasvatamise ja pikkade päevadega. Tööd ta ei karda, seda tõestab ka fakt, et kõik põllud saavad igal aastal haritud kokku kolme mehe jõul.
„Kui ise võimalikult palju ära teha, saab ka kulusid kokku hoida,“ sõnas Plamus, kinnitades, et isegi eelmisel põua-aastal õnnestus tema ettevõtlusel kasumisse jääda. Tänavu on oodata paremaid saake ja suuremat tulukust. Olenemata sellest, et taliraps ja kohati ka talinisu tuli talvekahjustuse tõttu kevadel üle külvata.
Põllumees rääkis, et plaanib kätt proovida ka vahekultuuride kasvatamises. „Neid promotakse nüüd nii palju, tahaks ikka ajaga kaasas käia ja katsetada.“
Erki Plamus panustab ühiskondlikesse tegevustesse oma tehnikaga abistades. Ta niidab kodulähedase staadioni äärt, transpordib puitmaterjali jaanilõkkesse. Talvel hoiab lumevaba ligikaudu 60 km teid. Samuti on ta võõrustanud lasteaiarühmi – näidanud tehnikat ning rääkinud põllumajandusest.
