Eraomand kui juustuauk
(1)„Korrektsuse mõttes tuleb öelda, et ka tema eluhooned ja hoovimaa kuuluvad Natura 2000 alasse, sest ala on tervik, selles ei ole juustuauke õuemaade näol sees,“ ütleb keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk kõrvalolevas loos Natura piirangutest, mis ei lase metsaomanikul metsa majandada ega müüa.
Jah, nagu Lahemaal Käsmus, nii on ka Haanja looduspargis üliväärtuslike metsaelupaikade hulka arvestatud inimese hoov koos majaga. Nüüd saame teada, miks – eraomand, kellegi kodu ja esivanemate pärand on keskkonnaametniku jaoks lihtsalt üks juustuauk.
METSALEHT | Juhtkiri
See kujund iseloomustab hästi riigi suhtumist metsaomandisse. Kliimaministeerium teatas hiljuti, et valitsus otsustas tõsta looduskaitseliste piirangute hüvitist rangelt kaitstavate alade erametsaomanikele. Alates järgmisest aastast tõuseb Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuvate erametsade toetus 134 eurolt 160 eurole hektari kohta.
Looduskaitselise erametsatoetuse tõusuks tuli aga osa eelarvest harvendusraie toetuste meetmest. Riik võtab metsaomaniku ühest taskust raha ja tõstab teise.
„Arusaamatu – kliimaministeerium ise on ju ka kinnitanud, et õiglane kompensatsioon saaks olla tasemel 200 eurot/ha aastas,“ kommenteeris Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. „Nüüd järsku tuuakse õigluse latt allapoole. Pannakse selle järgi paika, kuidas õnnestus raha leida. Õiglane see küll pole. Need inimesed, kellele seda hüvitist makstakse, on ju oma metsast ilma jäänud.“
„Eluhooned ja hoovimaa kuuluvad Natura 2000 alasse, sest ala on tervik, selles ei ole juustuauke õuemaade näol sees.“
Riigi seisukohast vaadates – tõepoolest, milleks maksta juustuaukude ehk eraomandi eest. Paraku on ära unustatud, kust tuleb juust – seda ei saa tekitada suust õhumulle välja puhudes, selleks tuleb lehmi lüpsta ja vaeva näha.
Ka raha riigile tuleb millegi tootmisest, mitte ühest taskust teise tõstmisest. Metsandus on riigi sissetulekuallikate seas meil alati olulisel kohal olnud, nüüd on see sealt aga välja heidetud. Aina enam metsa jäetakse mädanema looduskaitse sildi all, kuigi sellest materjalist võiks toota riigile rikkust. See ei keela aga valitsusel kui riigimetsa omanikul ootustena väljendada aina enam dividendisoove.
Puitu kui taastuvat loodusvara saaks meie kliimavöötmes täiesti rahulikult kasutada koos looduse kaitsmisega, nii on seda ka alati tehtud. Praegune valitsus on aga välja mõelnud täiesti uue majandus- ja ökosüsteemi, kus kõik käib veel rohkem tagurpidi kui kilplaste impeeriumis. Ei jää muud üle, kui soovida head isu juustuaukudega maiustamisel!
