Soome metsaomanike jurist: oleme väga huvitatud elurikkuse hoidmisest, aga omadel tingimustel

Soomes motiveerib metsaomanikke loodust hoidma nii seadusandlus kui ka erinevad toetusskeemid. Meiega võrreldes on olulisem vabatahtliku looduskaitse erinevate vormide osatähstus.

Kui palju Soome metsa täpselt kaitse all on, see on nagu meilgi vaidlemisteema. Kaitsealuse metsa osakaal peaks ulatuma ligikaudu 17–20%ni. Euroopa Liidu eesmärk on saavutada 30% kaitse all olevat pinda, millest 10% peaks olema rangelt kaitstud.

Oluline on ka eristada soid ja metsi, kuna mõlemal kasvab puid, samas nende kaitsemeetmed ja -kriteeriumid võivad erineda. Enamik kaitsealasid asub Soome põhjaosas, lõunaosas on kaitse all vähem kui 10% metsadest. Selle teema üle vaieldakse praegu tuliselt, kuna on selge vajadus suurendada kaitstava ala pindala, eriti lõunaosas, et tagada looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.

Natura alad on enamasti riiklikult kaitstud, seal ei ole metsa majandamine lubatud. Natura aladel, mis ei ole riikliku kaitse all, algab kõik Natura hindamisest, et ei tekitaks kahju loodusväärtustele. Majandustegevus Natura aladel on väga piiratud ja alati tuleb hinnata, mida seal teha võib.

Seadusandlus kui lähtepunkt

Soome põhiseadus tagab vara kaitse, mis on aluseks kõigile edasistele regulatsioonidele. See sätestab, et vara sundvõõrandamise korral peab olema tagatud täielik hüvitis.

Looduskaitse seadus on oluline raamistik, mis määratleb kaitsealad ja Natura 2000 alad. See seadus kaitseb elupaiku ja liikide mitmekesisust. Vabatahtlikku ökoloogiline hüvitamine võimaldab maaomanikel kompenseerida looduse kahjustamist, mis võib tekkida inimtegevuse tõttu.

METSO programm on olnud Soome looduskaitse edendamisel oluline tööriist ja suur edulugu, mida reklaamitakse ja Euroopas.

Riik on kohustatud maksma täielikku hüvitist, kui maaomanik kannatab olulist rahalist kahju. Iga kord, kui uus piirang kehtestatakse, peab selle mõju omandile hindama.

Metsaseadus kaitseb erilise tähtsusega elupaiku, kuid ei näe ette riiklikku hüvitist. Siiski peab kaitse olema selline, et see ei põhjustaks maaomanikule liialt suurt rahalist kahju. Erandid on võimalikud, kui maaomanik ja riik jõuavad kokkuleppele, võimalik on ka rahaline hüvitis.

Veeseadus kaitseb veekeskkonna elupaiku, kuid samuti ei maksta hüvitist. Veekogude ja nende ümbruse kaitse toetab ka metsade ökosüsteeme.

Metsanduse toetusskeemi seadus METKA pakub keskkonnaabi lepingute kaudu toetusi metsalooduse majandamiseks, looduse taastamsiesk ja kontrollitud põletamiseks.

METSO programm (2014–2025) on olnud Soome looduskaitse edendamisel oluline tööriist ja suur edulugu, mida reklaamitakse ja Euroopas. Eesmärkide hulka kuulub 96 000 hektari metsa määramine alaliseks või ajutiseks kaitseks, millest 97% on juba saavutatud. Samuti on kaitstud 82 000 hektarit väärtuslikke metsakooslusi, mis on kaitstud tähtajaliste keskkonnaalaste metsandustoetuse lepingutega.

Programm hõlmab mitmeid meetmeid, sealhulgas vabatahtlikku kaitset, looduse haldamist, teadlikkuse tõstmist ja haridust. See loob metsaomanikele võimaluse osaleda looduse kaitsmises, pakkudes samas rahalist hüvitist puidu väärtuses või maa väärtuses riigile müümisel.

Lepingud maaomanikega võivad olla alalised või ajutised. Alaline kaitse lepitakse kokku keskmiselt 10 hektarile hinnaga 7 000 eurot hektari kohta.

Ajutine kaitse võib kesta 10 või 20 aastat, keskmiselt on sellised alad 3 hektarit suured ning kompensatsioon on 2 400 eurot hektari kohta. Pärast aja möödumist võib metsaomanik jätkata tavalist metsamajandamist. Selle variandi valivad sageli vanad metsaomanikud, sest nad ei tea oma pärijate soove. On ka kriitikat, et ajutine kaitse pole efektiivne, kuid siiski on see ala kandnud selle aja loodusväärtusi.

METSO raames on ka metsalooduse majandamise projektid.

Kõiki ei võeta METSO programmi, valitakse ökoloogiliste asukoha valikukriteeriumite järgi, näitajaks on nt laialehist puude hulk, liigid jne. METSO jätkub vähemalt aastani 2030, rahastatakse seda puhtalt Soome riigieelarvest.

HELMI elupaikade programm on tehtud on tethud METSO eeskujul, aga teistele elupaikadele (kuid on ka metsi). Euroopa looduse taastamise programmi jaoks on see hea algusplaanile, mida on vaja ELle esitada.

Koostatud on ka elurikkuse teekaart, mis koondab kõiki erinevaid meetmeid.

Palju vabatahtlikku looduskaitset

Looduskaitseseaduse alusel toimuva ökoloogilise hüvitamise kaudu tasakaalustatakse inimtegevuse põhjustatud negatiivsed mõjud bioloogilisele mitmekesisusele teatud piirkonnas, suurendades bioloogilist mitmekesisust teises piirkonnas. See hõlmab kahju ennetamist, leevendamist ja hüvitamist. Metsaomanikud saavad valida, kas nad loovad uusi looduse väärtusi või kaitsevad oma maad alaliselt. Oluline on, et kahju ja selle parandamine oleksid omavahel võrreldavad, arvestades looduse väärtuse tüüpi, hulka, kvaliteeti ja asukohta.

Hüvitamine peab toimuma enne kahju tekitamist, mitte pärast. Kompenseerida tuleb samas elupaigas, nt vett kahjustades ei saa seda tagasi teha metsas. Riiklik hüvitamise register aitab jälgida ja hallata hüvitusalasid.

Kuigi see on veel vähe tuntud, on huvi süsteemi vastu kasvamas, sealhulgas ettevõtete nagu IKEA seas.

On olemas loodusväärtuste rahalise kompenseerimise (offset) süsteem ja vastav veebisait. Kasu saavad mõlemad - nii maaomanik, kes ökoühikuid müüb kui ettevõtja, kes neid oma keskkonnamõju kompenseerimiseks ostab.

Offset süsteem loodi, et arvestada metsaomanike erinevaid eesmärke: mõned soovivad metsi majandada, teised aga kaitsta, et kõigil oleks võimalus. Riigil ei ole piisavalt raha, et kogu looduskaitset rahastada, näiteks juhul, kui ala ei vasta kehtestatud kriteeriumitele. Sellistes olukordades on loodusväärtusühikute ostmine hea võimalus nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Siiski on olemas ka teatud riskid, näiteks kahtlustatakse selles süsteemis rohepesu.

Praegu arutatakse, kuidas luua väärtustamise süsteem, et nii maaomanik kui ostja saaksid mingi kinnituse (verification). Sama ala võib korraga pakkuda erinevaid väärtusi, näiteks nii süsinikusidumist kui ka loodusväärtusi. Selle osas on arutelud ka Euroopa Liidus aktiivsed. Kliimakompenseerimine on lihtsam, kuna süsiniku hulka on kergem mõõta, elurikkuse mõõtmine on keerulisem.

„Oleme Soomest väga huvitatud elurikkuse hoidmisest, aga ainult meie oma tingimustel,“ sõnas Soome Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliidu jurist Anna-Rosa Asikainen 10. oktoobril Tartus ERMis toimunud Eesti Erametsaliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverentsil „Metsandusfoorum 2024“. See artikkel koostatud tema ettekande põhjal.

Loe rohkem foorumi kohta järgmisest Metsalehest!