Piret Hartman: Eesti on ju Skype’i maa, innovatsioon võiks meil olla ka põllumajandussektori vedur

„Põllumajandus ei ole lihtne valdkond, seal töötavaid inimesi on väga oluline tunnustada ja esile tõsta,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman konverentsil „Aasta põllumees 2024“. Ning jätkas Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tutvustamisega.

Hartmani sõnul on üks suuremaid probleeme põllumajanduses see, et tarneahelas on esmatootja kõige kehvemas seisus. „Kõik lülid on olulised, aga proportsioonid ei ole hetkel kõige õiglasemad.“

Teiseks on tema sõnul vaja pidada debatti, miks meie otsetoetused ei ole võrdsustatud teiste riikide omadega. „Kui me ei suuda tagada enda põllumeestele võrdseid toetusi ja võimalusi, siis me jääme teistest maha.“

Ministri hinnangul ei saa ebavõrdsete toetuste valguses rääkida sellest, kuidas väike Eesti suudab end ise ära toita. Ega ka reklaamida oma puhast ja tervislikku ning südamega toodetud toitu.

Sest põllumajandussektor sõltub toetustest – ilma nendeta ei jõuta plussi. „Kas peaksime midagi teisiti tegema, midagi tegema muudmoodi?“

Minister arutles, et veisekasvatajad on alles noor valdkond ja nad ei saagi omada kõiki vajalikke teadmisi, aga mitmed teised valdkonnad on palju paremas seisus. Majandustulemused seda aga ei toeta.

„Põllumajandus ja toiduainesektor on olulised eksportijad ning toetada tuleb neid, kes raha riiki toovad.“

ÜPP eesmärgid 2023–2027

Kõigi kokkulepete ja läbirääkimiste taustal tuleb meeles pidada, et oluline pole mitte ainult see, mis toimub Eestis. Tähtis on ka see, mis tuuled Euroopas üldiselt puhuvad.

Ühiselt on deklareeritud eesmärke. Otsetoetuste võrdsustamine ja ÜPP säilimine on poliitiku sõnul teravalt luubi all. Kas ÜPP peaks olema tulevikus ikkagi ühine või iga riik peaks saama endale raha, mida ise jagada? „Detailideni me pole veel jõudnud, aga kolm aastat on ju veel aega, et kõiki küsimusi arutada.“

Hartman kinnitas, et on loonud tiheda kontakti Saksamaaga, loomulikult ka teiste Balti riikidega ja Põhjamaadega.

Ette valmistatud on Eesti seisukohad, varsti jõutakse ka selleni, et need kinnitada ja esitleda. Hartman kinnitas, et on loonud tiheda kontakti Saksamaaga, loomulikult ka teiste Balti riikidega ja Põhjamaadega. „Tegu on maratoni, mitte sprindiga.“

Minister tõi välja ka Eesti-poolsete läbirääkimiste üldeesmärgi: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maa ja rannakogukonnad on elujõulised.

Rahastamises tuleb muudatusi

Eesmärke ja rahastamist hakkab mõjutama Euroopa Liidu laienemine. „Eesti on siinkohal üsna heas positsioonis. See, et oleme suured Ukraina toetajad, on meie mainet tõstnud,“ kinnitas Piret Hartman.

Kindlasti tähendab laienemine katsumusi, sest raha jääb vähemaks. Sellisel juhul tuleb tuua sektorisse ressursse juurde.

„Meie aga jätkame teadus- ja arendustegevust: Eesti on ju kunagine Skype’i maa, sarnane innovatsioon võiks olla ka põllumajandussektorisse kantud. Siis oleks meil peale oma toodete muudki välja müüa.“