Mardilaada peakülalised on tänavu Pärnumaa käsitöömeistrid
7.–9. novembrini toimub Unibet Arenal 28. Mardilaat ehk Eesti käsitöö suurpidu. Kolme päeva jooksul on nii väikestel kui suurtel võimalik osa võtta seminaridest ja õpitubadest, osta parimat Eesti käsitööd ja süüa üks korralik eestimaine kõhutäis.
Mardilaada korraldamise eest vastutab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, kelle juhatuse esimehe Liina Veskimägi-Iliste sõnul Mardilaada korraldamise traditsioon kuhugi kaduma ei hakka. „Tegelikult on just selline uus särts üritusele juurde tulnud, sest inimesed on üha enam hakanud hindama oma kodukoha käsitööd. Mardilaat aga ongi loodud just selleks, et tuua need inimesed kokku kohalike käsitöömeistritega,“ rääkis ta.
Kokku on tänavu laadal üle 250 väljapaneku, mille moodustavad nii laat kui ka õpitoad. Kohal on käsitöömeistrid, -müüjad, toiduvalmistajad, töötoad, koolid ja kirjastused üle Eesti. „Leidub ka selliseid käsitöövalmistajaid, kes on meiega Mardilaada traditsiooni hoidnud elus esimesest üritusest alates,“ mainis Veskimägi-Iliste.
Samuti leidub ka uusi tulijaid. „Võime rõõmustada, et sel aastal on meiega ühinenud Ida-Virumaa loomeklaster oma ettevõtjatega.“
Tegu on kogupereüritusega, kus leiavad endale huvitavat tegevust nii lapsed kui ka täiskasvanud. Töötubades saab õppida näiteks mullimosaiigi valmistamist, kedervarrega ketramist ja korrutamist, kivi lõikamist, mardivaiba kudumist, nahaparkimist, roopilli valmistamist ja palju muud.
Peakülaline on Pärnumaa
Seekordne laada peakülaline on Pärnumaa, mille käsitöö ja töötubade tutvustamiseks on eraldatud ka suurem ala. Veskimägi-Iliste sõnul on laupäev täielikult Pärnumaa rahvakunstimeistrite päralt.
„Pärnumaal leidub väga palju omanäolist käsitööd, näiteks Lihula lilltikandid, Kihnu erinevaid tehnikad ja mustrid ning Tõstamaa, kes on uuesti au sisse toonud roosimise. Lisaks on sel aastal kohal Pärnu Maarja-Magdaleena Gild, mille meistrid tegelevad kõikvõimaliku käsitööga ja on nõus seda õpetama ka Mardilaada külastajatele,“ kirjeldas Veskimägi-Iliste.
Nagu igal aastal, leiab ka seekord aset Käsitöö-ÖÖ, kus toimuvad rahvarõivaste esitlused ning meelt lahutab ansambel Haldi & ans Flamingo. Lisaks saavad auhinna parimad käsitöövalmistajad. „Valime väikese komisjoniga välja Mardilaada ilusaima väljapaneku ja kõige uudsemad tooted. Esimesel laadapäeval on meil lisaks ettevõtlusseminar ja siis anname välja ka „Käsitööettevõtja 2024“ auhinna koos preemiaga. Tunnustame tooteid ka vastavate märgistega nagu „Eesti käsitöö“ ja märk „OMA“, mis pöörab inimeste tähelepanu kohalikele looduslikele materjalidele nagu meie oma nahk, oma vill, oma puit, oma savi jne,“ selgitas Veskimägi-Iliste.
Laada korraldajad soovitavad kõigil laadale tulijatel võtta korra aeg maha ja proovida valmistada mõnes õpitoas midagi ka oma kätega. „Jah, käsitöö ongi kallis, sest sinna sisse tuleb arvestada nii töö valmistamise aeg kui ka käsitöömeistri kogemused. Ise õpitubades asja järele proovides saad reaalse kogemuse, et käsitöö valmistamine pole tegelikult lihtne ja siis ei tundu see hind ka enam nii kallis. Ja alati ei peagi laadalt midagi ostma, saab tulla lihtsalt perega mõnusalt aega veetma.“
Laat on traditsiooniline üritus ning esimene neist leidis aset 1997. aastal. Kui esimesed üheksa laata peeti Tallinna Lauluväljakul, siis nüüd on kolitud Unibet Arenale.
Neljapäeval avatakse uksed kell 12 ning laada täispilet maksab 9 eurot, sooduspilet aga 6 eurot. Kuni 19aastasele külastajale on sissepääs tasuta. Rohkem infot leiab Mardilaada kodulehelt.
