„On usk, et Lääs vajub poliitiliselt laiali ja mõte, et aeg töötab nende kasuks,“ märgib Vseviov. „Putin leierdab sedasama juttu sõja algusest saadik. Need inimesed Venemaal, kellel on seal toimuvale mingigi mõju, ei ole naiivsed – nad saavad aru, millisesse tupikusse on Putin riigi ajanud. Loodetakse lihtsalt, et ameeriklased valivad ühtäkki teise kursi või saabub mingisugune Lääne poliitika kollaps ja tullakse pakkuma kandikul lahendusi.“

Märgiline on ka põhjakorealaste rindele toomine.

„See on märk sõja horisontaalsest eskalatsioonist,“ tõdeb Vseviov. „Esimest korda, kes teab mis aja jooksul, on toodud ühe Aasia türannia sõdurid Euroopa pinnale pidama agressioonisõda. Seda aktiivselt, mitte varjatult. See kinnitab sõnumit, mida Eesti on mõistnud algusest peale: sellel sõjal on globaalne mõju, selle tagajärjed on globaalsed."

Aga see näitab Vseviovi sõnul ka seda kitsikust, kuhu Putin on jõudnud. „Ta ei pea ainuüksi nuruma Iraanilt ja Põhja-Korealt laskemoona, vaid nüüd, soovides vältida Vene keskklassi ja kõrgklassi ärritamist võimalusega, et sõda võib nendeni jõuda, on ta käinud Pyongyangis palumas lihakehasid hakklihamasinasse, mida ta käitab.“

Kriitilised on rindel Vseviovi sõnul just järgmised 3-4 kuud, kuid ka siis peame esmajoones vaatama Kremli suunas.