Eesti Maaülikooli metsateadlased on juba kolm kümnendit seiranud metsade kasvu ja seisundit kogu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku abil. Ülimalt oluline on säilitada alade mõõtmiste järjepidevus.
Eesti Maaülikooli metsateadlaste loodud ja hallatav Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik (KKPRT) sai alguse eelmise sajandi lõpul ja sinna kuulub praegu üle tuhande proovitüki, mis paiknevad süstemaatiliselt üle Eesti. Võrgustikku kuuluvate puistute mõõtmiste põhjal kogutakse andmeid Eesti metsade kasvu, uuenemise, surnud puidu koguse ja looduslikkuse kohta.
METSALEHT
KKPRT pikaaegse eestvedaja, maaülikooli metsandusliku modelleerimise professori Andres Kiviste sõnul on võrgustik justkui metsas paiknev elav labor. Sealt koguneva andmestiku põhjal korrigeeritakse olemasolevaid ja luuakse uusi metsa kasvu matemaatilisi mudeleid. Mida täiuslikumad on mudelid, seda usaldusväärsemalt saab prognoosida metsa kasvu ja metsa majandamise mõju sellele.
Tükid on erinevad
Viimase rohkem kui kümne aasta jooksul võrgustiku pideva mõõtmise ja jätkusuutlikkuse eest hoolt kandnud maaülikooli metsahoiu ja metsakorralduse kaasprofessori Diana Laarmanni sõnul on suurel hulgal tükkidest põhjalikult kirjeldatud ka muld ja alustaimestik, paljudel on läbi viidud liigigruppide inventuurid. Iga ala on süstemaatiliselt üles pildistatud. KKPRT andmete põhjal on maaülikooli inimesed avaldanud hulgaliselt teadusartikleid, kaitsnud doktoritöid ja diplomitöid.
„Üldiselt on metsade majandamine Eestis loodussõbralik ja ei hävita elurikkust. Kuidas muidu seletada, et üha enam majandusmetsi on seal elavate haruldaste liikide esinemise tõttu võetud kaitse alla.“
Kiviste meenutab, et KKPRT rajamise algataja kolm aastakümmet tagasi oli maaülikooli metsateadlane Urmas Peterson. Eeskuju võeti toona Soome Metsainstituudi sarnasest võrgustikust. Laarmann selgitab, et praegu kuuluvad võrgustikku ligi 1100 proovitükki, mis kõik saavad mõõdetud viie aasta jooksul. Seejärel algab uus mõõteperiood, alasid hakatakse otsast uuesti läbi käima. Mõnd neist on mõõdetud juba viis-kuus korda. Mõned proovitükid langevad vahepeal võrgustikust välja, kuid samal ajal rajatakse ka uusi.
Proovitükkide valikul püütakse lähtuda põhimõttest, et võrgustikku kuuluvate proovialade kasvukohatüüpide proportsionaalne jaotus oleks sarnane kogu Eesti metsade vastava näitajaga. Suurem osa KKPRTsse kuuluvatest tükkidest kasvavad mineraalmullal, kuid muidugi on ka turvasmuldadel kasvavaid metsasid. Valdavalt paiknevad mõõdetavad alad riigimetsas, väiksem osa erametsades.
Proovitükkide seas on väga erineva liigilise koosseisu ja vanusega puistuid. Sinna kuuluvad nii majandatavad kui ka range kaitse all olevad ja mõningaste majanduspiirangutega puistud. Üle 200 proovitüki paikneb ka endiste põlevkivikarjääride puistangutele rajatud metsades. Kaasprofessor Laarmann tõdeb, et suur jagu KKPRT hulka kuuluvatest puistutest, mis varem olid majandatavad metsad, on aja jooksul võetud kaitse alla. „Üldiselt on metsade majandamine Eestis loodussõbralik ja ei hävita elurikkust. Kuidas muidu seletada, et üha enam majandusmetsi on seal elavate haruldaste liikide esinemise tõttu võetud kaitse alla,“ küsib Laarmann retooriliselt.
Oluline on järjepidevus
Eesti metsa kohta kogutakse mitmeid andmestikke, igaüks neist on mingil eesmärgil asendamatu: metsaregister metsaomanditel toimuva majandustegevuse reguleerimiseks, statistiline metsainventeerimine (SMI) riigi tasemel metsaressursi hinnangute saamiseks ja rahvusvaheliseks aruandluseks, pikaajalised metsakatsealad metsakasvatuslike võtete testimiseks.
„KKPRT mõõtmistega me seirame metsa kasvu ja hindame, kuidas majandamine seda mõjutab,“ selgitab professor Kiviste. See tähendab, et puistutes, kus proovialad paiknevad, ei pane teadlased metsa majandamisele mingeid piiranguid. „Me jälgime metsa kasvu ka seal, kus tehakse näiteks harvendusraieid. Mõõtmistulemused on metsaelus nagu ajaloo jälg,“ lisab professor.
Kuigi Eesti metsadesse on proovialasid rajatud juba üle saja aasta, muudab KKPRT eriliseks tõik, et igal proovitükil on kõikide mõõdetavate puude asukohad täpselt fikseeritud. Nii saab kordusmõõtmiste tulemusel andmeid iga üksiku puu kasvu kohta eraldi. Varasematel aegadel loodud proovitükkide andmestikud lubasid teha prognoose tervikuna metsa kohta, mitte üksikpuu tasandil. KKPRT andmeil koostatavad üksikpuude kasvu ja väljalangevuse mudelid on varasematest metsa kasvu mudeleist tunduvalt suurema detailsusega ja kasutamisvõimalustega. Tänu KKPRT-le on loodud ka puistu ruumilist struktuuri ja puudevahelist konkurentsi kirjeldavaid mudeleid, mis on uus kvaliteet Eesti metsa modelleerimises.
Andres Kiviste lisab, et võrgustiku andmed muutuvad seda väärtuslikumaks, mida pikemalt saab samu puid mõõta. „Ainult nii saame usaldusväärseid andmeid puude väljalangevuse mudeli loomiseks, aga ka globaalse kliimatrendi mõju Eesti metsa kasvu hindamiseks“, ütleb professor Kiviste. „Metsa mõõtmine ja metsa modelleerimine peabki toimuma käsikäes, sest uued andmed täpsustavad olemasolevaid mudeleid, modelleerimine omakorda toob välja, kus andmeid vajaka,“ täiendab ta. KKPRTs aegade jooksul kogutud andmed on turvaliselt hoitud. Andmete sisestuse ja esmase analüüsi tarkvara on välja arendanud ning hoiab töökorras kaasprofessor Allan Sims.
Diana Laarmann toob välja olulise murekoha, milleks on KKPRT mõõtmiste järjepidevuse tagamine. Projektipõhise finantseerimise tingimustes võib kergesti juhtuda, et see jääb soiku ja nii võib kogutav andmestik muutuda n-ö auklikuks või suisa hääbuda.
Seni on valdavalt tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toele suudetud siiski järjepidevust hoida, on nii Kiviste kui Laarmann tänulikud. „Nii-öelda tavaliseks järjekordseks puude mõõtmiseks ei olda nõus raha eraldama, peame pidevalt leidma uusi viise KKPRT uute suundade arendamiseks“, tõdeb Laarmann. Samas lisab ta, et tänu sellele on ka puistutest kogutav andmestik muutunud üha kvaliteetsemaks ja mitmekesisemaks. „Algselt mõõdeti vaid puude kõrgust ja jämedust, praegu hindame aladel ka mitmeid metsa tervise ja ökoloogilisi näitajaid, meil on selles osas unikaalne andmestik,“ selgitab Laarmann.
KKPRT andmestikust tulenevad võimalused on aga laiemad. Kuna mõõdetavate puistute ajalugu on teadlastel väga hästi fikseeritud, on samu proovitükke kasutatud väga erinevate teaduslike küsimuste uurimiseks alates puu suremuse põhjuste modelleerimisest kuni maapealsete ja kaugseirepõhiste mõõtmiste vaheliste mudelite loomiseni. Nii võimendavad erinevate uurimuste tulemused üksteist ja iga lisanduv infokild tõstab koguneva metsa andmestiku väärtust.
Aastakümnete jooksul puude välimõõtmisi teinud metsanduse üliõpilasi ja töötajaid on praeguseks kogunenud juba 125. Neile lisanduvad erinevate erialade eksperdid, kes on juhendanud liigigruppide määramist, puude kahjustuste põhjuste selgitamist ja muid eriülesandeid. „Me oleme neile kõigile väga tänulikud!“ Enamik mõõtjaist ei ole piirdunud ainult välitööga, vaid saanud kogutud materjalist ainest mingi huvitava aspekti uurimiseks üliõpilastöö või teadusartikli koostamiseks.
