Antti Tooming: mida toob uus metsaseadus ja looduskaitseseadus erametsaomanikele?
(3)Kliimaministeeriumis ettevalmistamisel olevatele metsanduse ja looduskaitse seaduse eelnõudele on tagasisidet laekunud rohkesti, seejuures väga palju vastassuunalisi ettepanekuid, mis näitab suurt ühiskondlikku huvi ja valukohti.
Sobivate kompromisside leidmine sellises olukorras pole lihtne, aga on vajalik ning pakume omalt poolt vabariigi valitsusele välja lahendused, kuidas edasi liikuda.
METSALEHT
Selguse loomiseks looduskaitse ja metsamajandamise vahel oleme seaduses välja pakkunud 30% riikliku kaitse kontseptsiooni. See tagab nii vajaliku kaitse meie ohustatud liikidele ja elupaikadele kui ka annab selguse metsade majandamise võimalustest. Praegu katavad erinevate kaitsepiirangutega alad ca 28% maismaast (koos siseveekogudega), lisanduv 2% ehk ligikaudu 90 000 ha kaitstavaid alasid valitakse metsade, niitude, soode ja veekogude hulgast hoolega nõnda, et ohustatud liikide ja elupaikade seisund saaks paraneda.
Tulekul vabatahtlik looduskaitse
Näeme täiendavate alade kaitse võimalust edaspidi valdavalt riigimaadel, mistõttu piiranguid erametsades lisandub tulevikus minimaalselt, ning kui seda juhtub, siis kehtivad seal riigile maade võõrandamise võimalused ja looduskaitselised kompensatsioonid.
Samuti töötame Soome eeskujul ka vabatahtliku looduskaitse ideedega – elurikkuse krediidid, metsakasutusõiguse ost, vabatahtlik liikide kaitse. Saaksime neid kasutada täiendava meetmena riikliku kaitse kõrval liikide ja elupaikade kaitsel väljaspool kaitstavaid alasid.
Kui riik otsustab kaitsta meie ühiseid loodusvarasid, peab ka riik leidma võimalused täiendavate piirangute kompenseerimiseks. Selleks peab kompensatsioonimeetmete nimekiri täienema ning metsatoetused peavad ajaga kaasas käima. Uuendame neid just selleks, et need aitaksid tagada piirangute õiglase hüvitamise maaomanikele ning samas tagaksid meie metsade võimalikult hea tervise muutuvas kliimas.
Arvestades riigieelarve keerulist olukorda, on siiski märkimisväärne erametsatoetuste eelarve kasvamine 34 miljoni euroni. Juba järgmisest aastast tõuseb rangelt kaitstavate alade erametsade toetus 134 eurolt 160 eurole hektari kohta.
Koostöös partneritega, kelle hulgas on ka Erametsaliit, oleme LIFE projekti „Loodusrikas Eesti“ raames välja töötamas ka uusi lahendusi erametsatoetuste osas. Oluline on, et täiendavalt suutis kliimaminister tagada riigieelarvest rahastuse uuteks metsatoetusteks, mis annab võimaluse järgmisel neljal aastal toetada erametsade kliimakindlamaks muutmist 17 miljoni euroga. Täpsed toetuse tingimused selguvad 2025. aastal.
Üks olulisemaid meetmeid eramaade looduskaitse alla võtmisel tekkivate piirangute hüvitamisel on looduskaitseliste maade riigile omandamine. Soovime suurendada RMK eelarves ette nähtud maade omandamise vahendeid ning täpsustame maade omandamise kriteeriume.
Kui riik otsustab kaitsta meie ühiseid loodusvarasid, siis peab ka riik leidma võimalused täiendavate piirangute kompenseerimiseks.
Kliimaministeerium on analüüsinud erinevaid kompensatsioonimeetmeid ning jõudnud järeldusele, et üks täiendav meede metsaomanikele võiks olla metsa kasutusõiguse looduskaitselisel eesmärgil riigile omandamine. Eestis on metsaomanikke, kes soovivad jääda maaomanikuks, sest maa on mitmendat põlve kuulunud ühele perekonnale ja nii on teiste meetmete kõrval hea alternatiiv metsa kasutusõiguse riigile võõrandamine, saades sellest kompensatsiooni. Sarnast meedet (one-off compensation) on sisse töötamas Leedu ja on varem kasutanud Läti.
Püsimetsast istandikeni
Plaanime laiendada metsade majandamisvõtteid, lisanduvad püsimetsanduse rakendamise võimalused ja metsaistandike loomise võimalused. Istandikele sobivaid maid Eestis leidub, aga soovime seda teha nii, et teised olulised maakasutusviisid nagu põllumajandus, ei saaks sellest kahjustatud. Istandike lubamisega soovime luua võimalused kasvatada kvaliteetset puitu, mis on alternatiiviks traditsioonilisele metsaressursile ning annab maaomanikule võimaluse lisatulu teenida.
RMK koos teadusasutustega uurib püsimetsanduseks sobivaid majandamisvõtteid. Praegu seaduse eelnõus jääme väljapakutavates seadusesätetes pigem konservatiivseks ja ettevaatlikuks, kuni koguneb täpsemaid teadmisi, millised püsimetsanduse võtted eri metsatüüpidesse sobivad.
Raielangi maksimaalsed suurused pisut vähenevad ning raielankidele jääb säilikpuid rohkem. Kaitstavatel aladel muutuvad rangemaks raietele seatavad tingimused. Nii majandamisvõtete mitmekesisus kui ka metsade mitmekesisus on vajalik muutuvates ja heitlikes tingimustes.
Kokkuvõtteks on eesmärk jõuda selleni, et seadusemuudatused muudavad tõhusamaks kaitsealade kaitset ja loovad uusi võimalusi metsade majandamiseks väljaspool neid.
Lähiajal on plaanis eelnõu esitada arutamise vabariigi valitsusele ning kindlasti jätkuvad paljude teemade arutelud riigikogus 2025. aastal.
