Metsaomanik ootab, ühistu aga tööd ei alusta. Miks?

Metsaomanikud on sageli mures, miks ühistutelt tellitud tööd venivad, kuid nagu metsaühistute esindajad selgitavad, tuleneb see keerukast protsessist, mis hõlmab mitmeid tegureid, alates ilmastikust ja tehnika kättesaadavusest kuni kooskõlastuste ja linnurahu piiranguteni.

„Miks nad ometi mu raha ei taha?“ imestab metsaomanik Marju Viljandimaalt. Harvester jõudis tema metsa pea aasta pärast seda, kui ta ühistu poole pöördus. Metsaomanik Iia Järvamaalt aga pidi mitu korda ühistu esindajatega metsas käima, enne kui ära otsustati, mida teha. Ka siis läks pea aasta töö reaalse teostamiseni, kuid kõik sai korda ja nüüd kasvab seal juba uus noor mets.

„Kui metsaomanik pöördub metsaühistu poole, et metsaga oleks vaja midagi teha, siis me oleme suutnud enamikul kordadel paari kuu jooksul tööd ikkagi ka teostada,“ ütleb Läänemaa Metsaühistu metsameister Kristen Kontaveit.