RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo sõnul süttivad valgusrajad valitud keskuste ja Mihkel Ranna dendraariumi läheduses 14. detsembril ja jäävad tuledesse kuni 14. jaanuarini. Neid võib omal käel külastada soovi korral kasvõi igal õhtul.

Külastuskesused, mis pakuvad jõulurõõmu.

Saab nii vaadata kui ise teha

„Sel aastal kutsume rahvast valgusinstallatsioonidega metsa tähenduse üle mõtisklema. Õhtune mets, kus on süttinud tuled ja valguskujud, mõjub ju iseäranis salapäraselt ja meeleolukalt,“ kutsub Rammo osa saama elamusest, mis „tungib läbi luu ja üdi“.

Lisaks pakuvad RMK looduskeskused ja Mihkel Ranna dendraarium kahel nädalalõpul mitmesugust põnevat tegevust: 14. ja 15. detsembril ning 28. ja 29. detsembril on külastuskeskustes võimalik juhendajaga matkata, meisterdada metsamedalit, jõulutähte, küünlalaternat, valada õnne, võtta osa improteatri etendusest, kohtuda päkapikkudega, küpsetada tokipiparkooke ja teha muudki põnevat.

Niisamuti saab uudistada looduskeskuste väljapanekut, Elistveres saab külastada ka loomaparki ning Saaremaal saab teha tutvust Neemi küla kunagise sepa Mihkel Ranna rajatud dendraariumiga.

Iga neil päevadel avatud looduskeskuse tegevus erineb veidi, sündmused algavad kell 13 ja lõpevad kell 17.

JÕULUKS RIIGIMETSA

Sündmuste asukohad ja täpsemad kirjeldused on leitavad SIIN!

14. ja 15. detsembril ning 28. ja 29. detsembril ootavad külastajaid alljärgnevad RMK külastuskeskused:

  • Aegviidu külastuskeskus

  • Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus

  • Elistvere loomapargi külastuskeskus

  • Kabli külastuskeskus

  • Mihkel Ranna dendraarium

  • Oandu külastuskeskus

  • Viimsi külastuskeskus

Jõulude lähenedes saab iga soovija taas võtta ette retke riigimetsa, et tuua omale pühadeks meelepärane jõulupuu. Kogu vajaliku info ja sobiliku puu võtmise juhendi leiab RMK äpist ja kodulehelt.

Võimalust omale ise riigimetsast jõulupuu valida pakub RMK juba aastast 2008. Ühtlasi on see hea võimalus võtta ette pere või sõprade seltsis mõnus metsaretk ja uudistada talvist metsaelu.

Kuuse saab ikka äpiga

Põhimõtted, millist puud jõulupuuks valida tohib, on samasugused nagu varasematelgi aastatel. Kuuske on lubatud riigimetsast võtta neist kohtadest, kust tal pole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt.

RMK mobiilirakendusest ja kodulehelt leiab abistava veebikaardi, mis positsioneerib kuuseotsija asukoha ning näitab lähimaid kohti, kust jõulupuud võib langetada.

Oluline on meelde jätta, et kuuske ei tohi võtta metsanoorendikust ega kaitsealalt. Kuusenoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt hooldatud ning enamasti ühekõrgused. Kaitsealad on riigimetsa kaardil tähistatud pruuni tooniga ja piiritletud ning on ka looduses valdavalt siltidega tähistatud.

Kuuse eest tuleb tasuda enne selle maha võtmist, kasutades mobiili- või pangamaksega. Makset tõendav SMS või maksekorralduse kinnitus peaks metsas kaasas olema. Mobiiliga on võimalik kuuse eest maksta 31. detsembrini k.a.

Sellise pildi joonistas RMK jõulupuude teemal tehisaru.

Hinnakiri on sama, mis eelnevatel aastatel. Kuni meetrine jõulupuu maksab 3 eurot, 1–2-meetrine 8 eurot ning 2–3-meetrine 13 eurot. Osta saab ka kõrgemaid kuuski, mille hinnad on välja toodud RMK kodulehel.

RMK tänavuse teavituse visuaale aitas luua tehisaru, mille kaudu on soov iseäranis rõhutada ehtsa, ise otsitud ja metsast toodud jõulupuu erilisust. Kampaania sõnum ongi kontrastiks tehisaju loodud multifilmilikule pildikeelele – päris kuuse saad riigimetsast.

Jõulukuuse müügist teenitud samaväärse summa suunab RMK õpilaste metsateadlikkuse tõstmiseks. Eelmisel aastal toodi riigimetsast üle 8300 jõulupuu.

Ka tänavu kingib RMK riigimetsast toodud jõulupuu asenduskodudele ja mitmetele ühiskondlikele asutustele.

KUUSETOOJA MEELESPEA

Kuuske valides järgi lihtsaid reegleid:

  • Riigimets, kust võid oma jõulupuud otsima minna, on tähistatud kaardil tumerohelisega. Kaitsealad on märgitud pruuniga, sealt jõulupuud võtta ei tohi. Heleroheline on eramets, sealt tohib kuuske võtta vaid kokkuleppel omanikuga. Sinisega on kaardile kantud elektriliinid, mille alt võib samuti kuuske võtta.

  • Võta puu vaid sealt, kus tal ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt.

  • Keelatud on jõulukuuske raiuda metsanoorendikust.

  • Jõulukuuske ei tohi võtta kaitsealalt.

  • Elektriliinide alt kuuske valides jälgi, et valitud puu latv oleks elektriliinist vähemalt 3 meetrit madalam. Elektriliini läheduses liikudes ole tähelepanelik, et torm poleks liinijuhtmeid maha murdnud.

Puu eest hoolitsemine:

  • Kui oled puu metsast koju toonud, aga ei plaani seda veel kohe ehtida, hoia kuuske jahedas kohas, näiteks rõdul või garaažis. Nii ei jõua soojus teda kahjustada ja puu püsib kauem värske.

  • Ära unusta, et kuusk vajab värskuse säilitamiseks vett. Kuusetüve lõikepind peab olema kogu aja vees, sest kuivale jäädes moodustub kuuse alla vaigust kork ning puu ei võta enam vett sisse ka siis, kui nõu uuesti veega täita.

  • Kui niisugune olukord on juhtunud, tuleb kuusepuu jalast välja võtta ja lõigata tüvi paari sentimeetri jagu lühemaks. Tasub ka arvestada, et esimesel ööpäeval vajab jõulukuusk vähemalt kaks liitrit vett, edaspidi kulub umbes liitrijagu vett päevas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena