Euroopa kohtujurist jätab Eesti huntide saatuse Eesti riigi otsustada
(12)Kuigi kohaliku tasandi hundisaagadel ei näi lõppu tulevad, tuli nüüd Euroopa Kohutu kohtujuristilt seisukoht, et Eestis on huntide kaitsmise ja küttimise osas õigeid otsuseid teinud.
MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Keskkonnaameti 2020. aastal kehtestatud hundi küttimismahtude määramise korralduse peale kaebuse, väites, et määratud küttimismaht on liiga suur, see seab ohtu hundi asurkonna Eestis ja mahtude määramine ei põhine teaduslikel faktidel ning ei ole kooskõlas looduskaitse eesmärkidega.
Nii halduskohus kui ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata, leides, et Keskkonnaameti otsus oli õiguspärane. Kaebaja pöördus seejärel Riigikohtu poole ning palus kohtul küsida eelotsust Euroopa Kohtult, kas hundi küttimine Eestis võib olla vastuolus Euroopa Liidu looduskaitse nõuetega.
Nagu Maaleht on kajastanud, pani kohus ka sel aastal MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse peale hundijahi Eestis teadmata ajaks seisma, kuna huntide küttimise mahu aluseks olev ohjamiskava on väidetavalt looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Keskkonnaagentuuri loendusandmete põhjal tulnuks Eestis tänavu küttida sadakond hunti. Kohtumäärusega jahi peatamisega tähendab, et järgmisel aastal annavad need 100 hunti oma 250 uut kutsikat. Keskkonnaamet kavatseb vaidlustada Tallinna Halduskohtu määruse peatada hundijaht kuni kohtumenetluse lõpuni. Ameti hinnangul toob kohtu otsus kaasa kisklussurve kasvu ja sõraliste arvukuse kahanemise.
Eile, 12. detsembril esitas ka Euroopa Kohutu kohtujurist oma esialgsed ettepanekud 2020. aastal alguse saanud kohtuasjas, mis toetab Eesti riigi seisukohta hundi küttimismahtude määramisel ja kaitsestaatuse hindamisel. Euroopa Kohus kasutab kohtujuristi ettepanekuid lõppotsuse tegemisel, mida on oodata järgmise aasta kevadel.
Neljapäeval avaldati selles kohtuasjas kohtujuristi seisukohad, mis suuresti ühtisid Eesti riigi esitatud seisukohtadega: rõhutati, et riik saab liigi kaitset tagada vaid oma liikmesriigi piires.
„Kuna vaidlus huntide küttimise lubamise üle on kohtu viimases astmes, siis ootame lõplikku selgust, mis välistab loodetavasti ootamatused järgmistel jahihooaegadel. See annab ka selguse ja kindluse erinevatele osapooltele, kas huntide kaitse on Eestis hästi tagatud või mitte,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.
Eesti Riigikohus pöördus hundi kohtuasjas seisukoha ehk nn eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtu poole küsimustega, milliseid kriteeriume tuleb Loodusdirektiivi järgi arvesse võtta hundi soodsa kaitsestaatuse määramisel. Samuti oli küsimus, kas hindamisel tuleb keskenduda Eesti hundipopulatsioonile või võib arvestada ka naaberriikide populatsioone ja Balti populatsiooni laiemalt.
Neljapäeval avaldati selles kohtuasjas kohtujuristi seisukohad, mis suuresti ühtisid Eesti riigi esitatud seisukohtadega: rõhutati, et riik saab liigi kaitset tagada vaid oma liikmesriigi piires. Samas on oluline arvestada piiriüleste populatsioonide seisundit, liigi levimisvõimalusi üle piiride ning teha koostööd riikidega, kellega jagatakse ühiseid populatsioone. Samuti rõhutas kohtujurist, et liigi populatsiooni kaitsestaatust ei saa pidada soodsaks vaid selle alusel, et veel arvukam populatsioon ei oleks ühiskondlikult aktsepteeritav ning et soodsa kaitsestaatuse hindamisel tuleb arvesse võtta parimaid kättesaadavaid andmeid ja meetodeid.
