Tüviksammal on justkui tilluke palmipuu

Kui nimetada Eestimaa looduse kõige iselaadsem sammal, siis üheks parimaks kandidaadiks on harilik tüviksammal (Climacium dendroides). Juba ladinakeelse nime teine pool viitab eripärasele tunnusele: puulaadne.

Lähemalt vaadates on tüviksammal tõesti nagu pisike puu, vahel justkui pesueht palm: tal on tüvi ja selle otsas kaardumas roheliste okste tutt. Muidugi on need palmid pigem nanopalmid, kõrgust heal juhul 10 cm, sageli vähemgi.

Tüviksambla kasvuvorm on üldse õige omamoodi. Kui enamus samblaid kasvab tipust juurde ja alt aegamööda kõduneb, siis temal käivad asjad teistmoodi. Maa sees roomab risoom, millest tõusevad nii-öelda tüved. Algul sirgub maast samune „tüvi“, mis hiljem lööb tipust laiali okstekogumiku.