VIDEO | Päris õudne! Kadrina reklaamib end hämaras gooti stiilis videoga
(13)Uskumatu, aga vallakodanikes valla üle uhkuse tekitamiseks ja huviliste ligi meelitamiseks vändati Kadrinas Edgar Allan Poe poeemi „Ronk / Kaaren“ stiilis tumedatooniline lühifilm, mis on senini vaid ... kiitust pälvinud.
Kadrina Kultuurikoda annab oma pressiteates teada, et Lääne-Virumaa omavalitsuste liidu initsiatiivil valmisid mõned kuud tagasi Lääne-Virumaa valdasid tutvustavad videoklipid, mille eesmärgiks on meelitada inimesi siia elama. Või selleks, et vallakodanik tunneks uhkust, et elab just siin.
Kadrina valla kultuurijuht Ahto-Lembit Lehtmets otsustas oma koduvalda tutvustada teistest omavalitustest sootuks erinevalt, et mitte öelda šokeerivamalt.
Kaarnad ja gootika
„Kuna suur osa Kadrina valla peamisi vaatamisväärsusi alluvad selgelt terminile Eesti gootika, ei olnud kahtlust, millist teed minna,“ selgitas Lehtmets oma mõttekäiku. Nii jäidki tutvustatavatest objektidest sõelale just Kadrina kirik, Viitna kõrts, Neeruti mõis, ristisalu, Kadrina rahvamaja, vana tärklisevabrik ehk Nostalgiakeskus Kadrina ja Ussikuninga taies spordikeskuse seinal.
„Neid pidi hakkas jooksma lugu, ajaloolise taustaga põnevast piirkonnast, mis kubiseb lugudest ja legendidest,“ leidis kultuurijuht Lehtmets.
Ronk või kaaren sai loo peategelaseks aga tänu sellele, et Kadrina on olnud aastaid kimpus vareste ja hakkidega, ja nüüd oli tagumine aeg pöörata nende kohalolek Kadrina kasuks.
Nii otsustaski Lehtmets Edgar Allan Poe kuulsa kaarnat või rongast kõneleva poeemi kanda üle Kadrina kanti ja ta kutsus appi ka tehisintellekti AI, et õuduste maailmameistri Poe poeemi kohalike oludega kohandada.
Gootika ruulib
Kadrina kultuuriaju ja tehisaju koostööst sündinud luuleread luges filmile Kadrina kandi mees Üllar Saaremäe.
Gootiliku enesetutvustuse autor Ahto-Lembit Lehtmets ütles Maalehele 20. detsembril, et filmi on eri kanaleis seni vaadatud juba 10 000 korda, „ ..aga see on alles algus. Paarkümmend tuhat vaatamist on miinimumeesmärk!“
Ta kutsuis appi ka tehisintellekti AI, et õuduste maailmameistri Poe poeemi kohalike oludega kohandada.
Ta lisas: „Enne kui video avalikuks tegin saatsin selle poolesajale kadrinlasele testimiseks ja sain ainult ühe negatiivse tagasiside, mida ma juba ka tegelikult ootasin. Üldine tagasiside on ikka positiivne või väga positiivne. On küll natuke julguse üle imestatud, et seda ei pruugita positiivselt vastu võtta, aga need kahtlused on tänaseks hajutatud. Kadrina näitab, et ta teeb asju teisiti. See peab silma paistma.“
Video jagamine viis aga selleni, et Lehtmets kirjutab praegu juba üht kohaturunduse teemalist artiklit mainekale väljaandele just läbi Kadrina näite.
Kadrina kultuuriaju ja tehisaju koostööst sündinud luuleread luges filmile Kadrina kandi mees Üllar Saaremäe.
Üleskutse huvilistele
Maalehe lugeja, kirjuta nüüd Sina oma kommentaar, et mis tundeid-mõtteid see video Sinus tekitab.
Ja kui palju võiks sellest kasu olla kohalikule tuntusele, vaimsusele ja ka turismile.
