Ringkonnakohtu hinnangul on huntide arvukus Eestis viimastel aastatel kasvanud ning küttimismahu määramisel on lähtutud teaduslikult põhjendatud andmetest. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine pole põhjendatud, sest vaidlusaluse korralduse peatamine tooks kaasa märkimisväärseid kahjusid karjakasvatajatele ning avalikule huvile.

Kohus lisas, et edasistes menetlustes tuleb siiski põhjalikumalt kontrollida, kas hundi kaitsestaatuse hindamisel on järgitud loodusdirektiivi nõudeid.

Tallinna Ringkonnakohtu määrus on lõplik ning seda ei saa edasi kaevata.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk kinnitas Maalehele, et hundijaht võib nüüd esimesel võimalusel alata.
„Hea meel on näha kohtu kaalutluses selgitust, et aastaid kasutusel olnud huntide arvukuse hindamise metoodikat ei ole põhjust kahtluse alla seada. Keskkonnaamet lähtub oma otsustes nii huntide kaitsmise kui ka ohjamise vajadusest ning kaalutletud mahus küttimisel näeme siin kindlasti oma rolli.“

MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna Halduskohtu poole Keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025 korralduse vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse korras hundijahi peatamiseks. Detsembri alguses peatas Tallinna Halduskohus hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohtu hinnangul ei olnud Keskkonnaameti korralduses huntide küttimiseks hinnatud hundi kaitsestaatust riiklikul tasandil ning seda on peetud vastuolus olevaks Euroopa Liidu õigusega.

Keskkonnaamet vaidlustas määruse.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena