VIDEO | Ida-Virumaal käis hunt koduhoovis ringi luusimas

Ida-Virumaal Kukruse külas külastas hunt ööl vastu 23. detsembrit sealset koduhoovi.

Eesti jahimeeste seltsile saadetud videost on näha, kuidas üksik hunt öösel kell 3.35 läbi inimese koduhoovi jookseb.

Lisaks märgati jõulude paiku Põhja-Läänemaal kärntõves hunte ringi liikumas.

Kuna huntide arvukus on suur ja toidukonkurents tugev, siis on hundid sunnitud sööma ka kärntõves väikekiskjaid, kellelt nad nakkuse saavad. Kärntõbi on hetkel väga levinud ja peamiselt kohatakse kärntõves rebaseid ja kährikkoeri.

Selliste kahjustustega hundid ei ela üle madalaid miinuskraade ja hukkuvad.

Ringkonnakohus otsustas: hunte võib taas küttima hakata

23. detsembril anti teada, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Keskkonnaameti määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 3. detsembril tehtud määruse, millega peatati hundijaht kohtumenetluse ajaks.

Keskkonnaamet vaidlustas Tallinna Halduskohtu määruse, mis peatas 2024/2025. jahihooajaks kehtestatud 90 hundi küttimise. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei võtnud piisavalt arvesse Keskkonnaameti väiteid ja esitatud tõendeid, mis näitasid, et Keskkonnaameti määratud küttimismaht ei kahjusta hundi asurkonna soodsat kaitsestaatust.

Ringkonnakohtu hinnangul on huntide arvukus Eestis viimastel aastatel kasvanud ning küttimismahu määramisel on lähtutud teaduslikult põhjendatud andmetest. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine pole põhjendatud, sest vaidlusaluse korralduse peatamine tooks kaasa märkimisväärseid kahjusid karjakasvatajatele ning avalikule huvile.

Kohus lisas, et edasistes menetlustes tuleb siiski põhjalikumalt kontrollida, kas hundi kaitsestaatuse hindamisel on järgitud loodusdirektiivi nõudeid.

Tallinna Ringkonnakohtu määrus on lõplik ning seda ei saa edasi kaevata.Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk kinnitas Maalehele, et hundijaht võib nüüd esimesel võimalusel alata.“Hea meel on näha kohtu kaalutluses selgitust, et aastaid kasutusel olnud huntide arvukuse hindamise metoodikat ei ole põhjust kahtluse alla seada. Keskkonnaamet lähtub oma otsustes nii huntide kaitsmise kui ka ohjamise vajadusest ning kaalutletud mahus küttimisel näeme siin kindlasti oma rolli.“MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna Halduskohtu poole Keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025 korralduse vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse korras hundijahi peatamiseks. Detsembri alguses peatas Tallinna Halduskohus hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohtu hinnangul ei olnud Keskkonnaameti korralduses huntide küttimiseks hinnatud hundi kaitsestaatust riiklikul tasandil ning seda on peetud vastuolus olevaks Euroopa Liidu õigusega.

Keskkonnaamet vaidlustas määruse.