Peerumaksuaeg jääb Eestis lühikeseks
Irvlemist kostab tervest riigist: keskkonnaministeeriumi algatusel on Riigikogu maksustanud lehmade kõhutuule ja esimesed maksuteated jõudsid eelmisel nädalal ka loomapidajateni.
Maksualusteks on loomaomanikud, kel laudas vähemalt 300 lehma, ja nemad on tõesti hämmingus, kommenteerijatel aga lõbu laialt. Tuletatakse meelde, et sedasama ägedat, aktiivset kasvuhoonegaasi metaani tekitavad ka metsloomad ja inimesed.
Lehm tegelikult röhitseb
Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna juhataja professor Olav Kärt teeb vigade parandust Eesti meedia praegusesse lemmik-sõnakasutusse - vale on öelda, et lehm peeretab.
"Nad röhitsevad metaani hingeõhuga välja," selgitab professor Kärt. "Mida efektiivsem on tootmine ja mida rohkem saavad lehmad kõrge kvaliteediga silo ning jõusööta, seda vähem nad metaani eritavad. Kõrge toodanguga lehmi söödetakse nii, et nende organism näeks võimalikult vähe vaeva jääkide eritamisega. Muidu surevad nad kätte ära."
Kärdi jutu järgi eritab kõrge toodanguga loom toodanguühiku kohta vähem metaani kui väheproduktiivne loom. Kõige rohkem toodavad metaani ebaefektiivsed mägiveised, kes söövad suvalist viletsat puitunud karjamaarohtu.
Kui jääda Eestis selle nn peerumaksu juurde, tuleks Olav Kärdi hinnangul maksustada kõik loomad. "Veisekasvatuse osa metaani tekkimises ei ole kuigi suur. Inimesed peeretavad Eestis kokku sama palju. Mida enam taimetoitlasi, seda rohkem," sõnab teadlane. "Kõige rohkem tuleb metaani aga hoopis soodest ja metsadest."
Põllumees ahmib õhku
Põllumehi on pannud läinud nädala uudis, et keskkonnatasude seaduse järgi tuleb Eesti lehmaomanikel hakata oma loomade kõhutuule eest saastetasu maksma, suisa õhku ahmima.
"See on ikka täielik naljanumber! Kas Riigikogus ei ole tõesti muud teha kui lehmapeeru üle arutada!" lausub OÜ Männiku Piim juhataja Avo Samarüütel nördinult. EPA diplomiga tartlane peab ligi 300pealist piimakarja ja tunnistab, et tal on poliitikute pärast lausa häbi. "Kas nad tõesti püüavad selle 100 000 Eesti lehmaga maailma päästa!? Ega siis ainult lehm peereta, metsloomad ikka ka! Kütime nad siis maha! Ja paneme inimestele ka siis peerumaksu peale!"
Järvamaa talupidaja Arvo Kuutok arvab, et ilmselt on riigikassa nii tühi, et kuskilt on vaja raha juurde saada. Teemat arutades lagistab ta naerda ja küsib: "Mis me siis peame nüüd tegema, kas loomadele filtrid külge panema? Loodus on asja kord juba niimoodi seadnud ja selle eest maksu küsimine on raha väljapumpamine. Pangu siis põdrad ka maksu alla!"
163 suurtootjat maksu all
Riigikogu maaelukomisjoni liikme Jaanus Marrandi sõnul võib tunduda lehmade nn kõhutuule maksustamine naljakas, aga on tegelikult tõsine teema. 7. mail esitas ta keskkonnaminister Jaanus Tamkivile arupärimise, milles nõudis selgitust lehmade eraldatava metaani maksustamise kohta.
Selle nädala esmaspäevaks oli jõudnud asi aga nii kaugele, et Riigikogu keskkonnakomisjon algatas keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, mille komisjoni esimees Marko Pomerants andis Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle. Muudatuse järgi saavad põllumehed nn peerumaksust vabaks tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2008.
Selgub, et see maks on tabanud põllumehi, kes on taotlenud ja saanud keskkonna kompleksloa. Luba sisaldab jäätme-, vee erikasutus- ja välisõhu saaste luba ning peab olemas olema põllumajandusettevõtetel, kus on üle 300 piimalehma või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise. Samuti seakasvatajad, kel on üle 2000 sea, ja linnukasvatajad, kel on üle 40 000 linnu.Kompleksloaga kaasnebki kohustus maksta saastetasu lenduvate kahjulike orgaaniliste ainete eest, mille all on mõeldud loomadest õhku eralduvat kahjulikku kasvuhoonegaasi metaani.
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Agnes Jürgensi selgitusel tuleb maksta saastetasu paiksetest saasteallikatest ehk sõnnikuhoidlatest ja lautadest eralduva metaani eest.
Kompleksluba ja sellega kaasnev peerumaks puudutab keskkonnaministeeriumi andmetel 163 põllumajandusega tegelevat ettevõttet. Nendest 117 tegeleb veisekasvatuse, 41 seakasvatuse ja 5 linnukasvatusega.
"Paraku ei ole paljud põllumajandustootjad veel esitanud kompleksloa taotlust," nendib Agnes Jürgens ja lisab, et tädi Maali ühe-kahe lehma eest ei küsi keegi saastetasu.
Üks seadus, palju segadust
"Keskkonnatasude seadusest ei loe küll otse välja, et peaks hakkama farme maksustama lehmade arvu aluseks võttes," nendib Jaanus Marrandi, kelle sõnul on keskkonna komplekslubade taotlemine külvanud põllumeeste leeris palju segadust.
"Põllumehed on saanud viimase poole aasta jooksul eri maakondades erinevaid signaale. Iga maakonna keskkonnateenistus tõlgendab seadust omamoodi: mõni ütleb, et arvutage oma lehmade kogused, teine, et makske kohe maks ära, küll kunagi tagasi saate, mõned saavad arveid ja mõned ei saa!"
Marrandi peab tekkinud probleemi keskkonnaministeeriumi haldussuutmatuseks ja lehmade kõhutuule keskkonnaohtlikkust Eestis naeruväärseks, kuna meie hõreda asustusega riigis on alla 100 000 lehma. Ta soovitab jätta see maks tasumata. "Metaani maksustamise asemel võiks riik toetada metaanist sooja ja elektri tootmist."
Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt on alates käesoleva aasta algusest pärinud peerumaksu kohta aru nii keskkonna- kui põllumajandusministeeriumist, samuti Riigikogu maaelukomisjonilt. Tema arvates ei osanud ametnikud ja poliitikud sellist absurdsust ette näha. Seda, et lehma eritatav metaan kuulub lenduvate orgaaniliste ühendite hulka, sai laiem avalikkus teada siis, kui põllumeeste postkastidesse hakkasid laekuma kompleksloa arved.
"Seadus on juriidilises keeles ja ettevõtjad ei suuda sealt kõiki üksikasju välja lugeda," tunnistab põllumeeste esindaja. "Märgitud on lenduvad orgaanilised ühendid, aga metaani pole seal eraldi nimetatud."
Hundi teada ei maksustata Euroopa teistes riikides põllumehi sellel kombel, sest metaan on küll kasvuhoonegaas, aga mitte otseselt tervisele kahjulik. Eestis aga puudub oma metoodika, mille alusel metaani maksustamist arvestada, seetõttu oleks tema hinnangul mõistlik see küsimus teadlastega läbi arutada.
Arved laekuvad põllumeeste postkastidesse sõltuvalt sellest, millal keskkonnateenistused neid koostavad. "Ei ole õige, et osa ettevõtteid maksab maksu ära ja kui vahepeal viiakse sisse seadusemuudatus, siis osa ei pea maksma," arvab Hunt, kes soovitab kompromissi leidmiseks suhelda põllumeestel aktiivselt kohalike keskkonnateenistustega. "Ma ei taha kutsuda põllumehi üles seadust rikkuma, vaid ametnikud peaksid paindlikkust üles näitama ja seadusandja muudatuse sisseviimisega kiirustama."
Üllas Hundi teada küünib nii mõnegi Eesti põllumajandusettevõtte peerumaks 100 000 kroonini aastas. "Pole naljaasi, kui keskmise suurusega ettevõte peab ametnike lühinägelikkuse või liigse usinuse tõttu selliseid summasid maksma."
OÜ Põlva Agro tegevjuht Kalev Kreegipuu on oma lehmade saastekoguse välja arvutanud. Kvartalis tuleb metaani eest maksta umbes 33 000 krooni. "Praegu kehtib seadus, et vaja on maksta," nendib Kreegipuu.
"Sain üle 10 000 krooni kvartali eest - see peerumaks ei olegi nii väike," muheleb Jõgevamaal tegutseva Torma POÜ juhataja Ahto Vili, kes käis hiljuti kohalikus keskkonnateenistuses välisõhu saaste kogust oma Torma karja pealt kokku arvutamas.
Ta lisab, et nüüd on tal kõik normatiivid selle kohta olemas, kui palju lehm situb, kuseb ja peeretab. "Mulle öeldi, et seda seadust tahetakse küll muuta, aga praegu on nõue niisugune, et esita saastearvestus ja maksa ära, küll pärast saad raha tagasi!"
Vili ei usu, et ta kord makstud raha veel kunagi näeb. "Riigieelarvet on vaja ju täita ja mina pole küll kindel, et seadusemuudatus selle maksu kaotamise kohta Riigikogus hääletamisega läbi läheb!"
Pada sõimab katelt
Saatuse irooniana esitas praegu kehtiva keskkonnatasude seaduse eelnõu paar aastat tagasi Riigikogule tolleaegne keskkonnaminister ja Rahvaliidu juht Villu Reiljan.
Aga nõue, et suuremad keskkonda mõjutavad ettevõtjad peavad taotlema keskkonna kompleksluba, kus on sees ka välisõhu saaste luba, hakkas kehtima 2007. aasta 30. oktoobrist, kui ametis oli juba reformierakondlasest minister Jaanus Tamkivi. Oravate minister Tamkivi asjale kohe kätt ette ei pannud ega taotlenud muudatusi ka 1. jaanuarist 2008 jõustunud keskkonnatasude seaduse variandis.
"Täitsa lõpp!" ahhetavad maameestest rahvaliitlased, kui sellest kuulevad ega julge rohkem iitsatadagi.
Maarahva hädakisa peale hakkab asi nüüd tagasikäiku kerima. Keskkonnaministeerium pöördus tänavu aprillis Riigikogu keskkonnakomisjoni poole palvega algatada keskkonnatasude seaduse muutmine, millega metaaniheitmed saastetasu maksmisest vabastataks.
Metaan ja põllumajandus
• Kasvuhoonegaaside hulka loetakse süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), osoon (O3) ja lämmastikoksiidid (peamiselt dilämmastikoksiid, N2O).
• Metaanisisaldus õhus suureneb arvestuslikult ca 0,8% aastas. Kuna metaanil on suur võime absorbeerida infrapunakiirgust, on ta agressiivne kasvuhoonegaas. Aastas paisatakse Maalt atmosfääri ca 550 miljonit tonni metaani.
• Metaani emissioonist umbes kolmandiku moodustab tööstuse õhku paisatav metaan, kolmandiku emissioonist annab riisikasvatus, sood, tahkete jäätmete kõdunemine jne ning kolmandiku loomakasvatus.
• Loomakasvatuses tuleb metaani emissioonil eelkõige arvestada seedeprotsessides ja sõnniku säilitamisel lenduva metaaniga.
• Mäletsejalised produtseerivad metaani eesmagudes toimuva kiurikka sööda mikrobiaalse seede käigus. Vähesel määral toimub kiurikka sööda mikrobiaalset seedet ka lihtmaoliste loomade ja inimese soolkanalis, kuid see kogus on suhteliselt väike.
• Arvestatavas koguses metaani tekib ka sõnniku säilitamisel hoidlas. Metaan tekib sõnniku orgaanilise aine lagunemisel mikrobiaalsete protsesside tulemusena anaeroobses keskkonnas, eriti vedelsõnniku tehnoloogiate (laguunid, hoidlad) kasutamisel. Metaani emissioon tahkesõnnikust ei ole märkimisväärne.
• Metaani emissiooni sõnnikust on võimalik vähendada näiteks biogaasi tootmisega.
Allikas: maaülikool
