Villu, Maimu ja muud eesnime-lapsed
Kui inimeste nimedest nimekiri koostatakse, lähtutakse tavaliselt pere(konna)nimedest. Võib-olla on tõesti niiviisi hõlpsam maailmas igaühele kindel koht leida. Aga kui perekond ei saa, ei suuda või ei taha sinust hoolida ning on su hoopis lastekodusse pannud-jätnud-unustanud? Miks peaksid sa siis oma perenimestki hoolima?
Põltsamaal Eesti lastekodude spordipäeval ei hoolitudki. Tõmmati tükk kleeplinti kilejopele või dressipluusile ning kirjutati sellele oma eesnimi. Jäime sellele põhimõttele kindlaks ka järgnevas reportaažis.
Õed-vennad ja nagu õed-vennad
Päeva juht Tõnis (leppisime kokku, et perenime välja ei ütle) seisab otsekui keset mesilassülemit. See sülem hõiskab, tusatseb, jookseb siia-sinna, laseb end vahetevahel juhtida, aga üldiselt juhib end ise. "Nende temperament on teistsugune, nad on äkilisemad," tunnistab Tõnis. "Samas tunduvad nad ühe pere lastena, õdede-vendadena."
Nemad, 23 Eesti lastekodu lapsed, tunduvad nii õdede-vendadena kui ka on seda. Näiteks on õde ja vend 9aastane Maimu ja viiene Villu. Aga õdesid-vendi leidub mitmesaja Põltsamaale tulnud lapse seas veelgi. Ühel hetkel on nende päris kodu asendunud lastekoduga. Põhjused on kindlad ja lihtsad kuni selleni välja, et ema pandi vangi ning lapsed lastekodusse. Orbusid leiab Eesti lastekodulaste seas väga vähe, kinnitasid kasvatajad.
Muidugi pole spordipäev Põltsamaal Felixhalli staadionil paslik hetk laste saatuse üle kurtmiseks. See peab olema pidupäev, mis meelde jääb. Ja päeva lõpuks on kindel - jääbki.
Päeva juht Tõnis ja teine juht Lauri (tema perekonnanime asendab sõna "Klass") seavad võistkondi paarikaupa stardijoonele. Hopp! Ja juba liiguvad lapsed, täispuhutud õhupall jalgade vahel, tagasipööramismärgi poole. Ülesanne on lihtne: märgi juures tuleb pall maha panna, see katki istuda ning seejärel tagasi joosta.
Palli on lihtsam jalgade vahel edasi kanda kui puruks istuda. "Ei lähe! Ei lähe!" taob üks väiksem poiss rusikaga palli pihta. No ega pall igaveseks terveks ka jää, aga aeg lihtsalt kulub ning ootajate read lähevad närvilisemaks.
"Põmm!" põrutab järgmise võistkonna temperamentne liige taguotsaga vastu kunstkattega spordiväljakut, pall aga põrkab kiuslikult eemale. Teisel katsel pall siiski hoogsa istuja käest (sõna "käest" polegi siin päris täpne) ei pääse.
Jooksmis- ja joomisvõistlus kõditab pealtvaatajate naerunäärmeid veelgi enam. Väiksem poiss kihutab suurema kukil pudelini, joob paraja sõõmu ning üritab siis oma "hobust" joota. Esimene katse ebaõnnestub, magus jook jookseb mööda nägu maha. Teine katse - ja tulemus ikka sama. Ainus rõõm, et pudel iga läigatusega üha tühjemaks muutub.
Siis muna kandmise võistlus. Kõnnid, lusikas ettesirutatud käes, lusikal aga toores muna. Enamik saab hakkama, kes ei saa, sellel tuleb muna kunstmurult üles korjata. Kes seda vaeva ette ei kujuta, võib kodus päris muruga proovi teha.
Mina ja kuulsus kahekesi kuupäevaga pildil
Lastekodulastega on koos pilti tegema tulnud kaks spordikuulsust. Esiteks päris kuulus Aleksander Tammert, olümpiapronks, kes pärast pikka hooaega enda sõnul heal meelel nende kõrval on, keda ühiskond päris võrdsena ei võta. Ning oluliselt vähem kuulus Tiidrek Nurme, kelle parimad ajad on tõenäoliselt veel ees, kelle nägu aga Pekingi olümpiamängudelt teleekraanil vahvalt vilksatas. Fotograafid Peeter ja Külliki lasevad aparaadil usinalt klõpsuda, sealsamas trükitakse pildid ka välja koos kirjaga, et fotod on tehtud Põltsamaal ja 13. septembril. Maksmise muret pole, kogu tegevus käib päeva korraldajate kulul.
Veelgi usinamalt kui spordisuurustega kleepuvad lastekodulapsed ühistele piltidele nn superstaaridega. "Kui veel Eliisiga ka saaks!" õhkab üks varateismeline tüdruk unistavalt. Jah, siin nad ongi, eilsed eikeegid, tänased superstaarid. Neist ühe rinnasildil seisab "Taavi". Suurepärane, ongi seesama Taavi, kelle pärast öösiti padjad märjaks nutetakse. Nüüd saab temaga koos pilti teha ning pärast seda on ju ka hoopis tahedam nutta!
Ajal, mil ühed võistlevad, teised hiiglaste korvpalli rõngasse upitavad, kolmandad superstaariga kaamerasse naeratavad, neljandad kasvatajatelt julgustust ja lohutust küsivad, viiendad Avituse Loovustoa meisterdamislaudade taga nokitsevad, lamab üks poiss kunstmurul. Lamab niisuguse näoga, et on haiget saanud.
"Kust sa pärit oled," küsib sinise pluusiga tüdruk, üks nende seast, keda spordipäeval kutsutakse ühise nimega "abikasvataja". Poiss poeb aga üha rohkem oma dressipluusi sisse. Võib-olla on ta hoopis venelane, kerkib teooria. "Aga ma ei oska vene keelt!" tunnistab põlvitav tüdruk. Siiski leidub mõni, kes oskab, ning Narva poisid kihutavad oma kasvatajate järele.
Jooksujalu jõuavad kohale kasvatajad, haaravad poisi ning hakkavad tema maailma lahti sulatama. Sest lõpuks on ju lõbus spordipäev ja seda tuleb nautida. Mis sellest, et paljud teised lapsed, kes siin täna ei lusti, võivad öösel, kui neil külm või hirm hakkab, minna põnt-põnt-põnt üle põranda vanemate voodisse.
Nagu poleks olnud kõigist neist lõbustustest ja kuulsustest veel küll, pannakse õhtule punkt superstaaride Eliisi, Taavi, Timothy, Normani, Jana ning ansambli Bedwetters kontserdiga. Ja muidugi antakse esikoha võitjale auhind.
23 võistkonna seast tuli esimeseks Taheva lastekodu. Palju õnne ja head mulistamist Auras veekeskuses!
