Esimesed kuud Särevere robotlaudas
Enne uude lauta minekut oli Säreveres lehmi saja ümber. Vanas laudas peeti neid lõas, lüpsti aga lüpsiplatsil. Täielikult rekonstrueeritud laudas on ruumi 75 lehmale. Loomi lüpsab DeLavali lüpsirobot, poegimisala lehmad lüpstakse kannu. Praegu on laudas 65 lüpsilehma. Loomakasvatusjuhi sõnul on see hulk robotile paras.
Sõnniku viib lehmade alalt välja skreeper. Noorloomade poolt puhastatakse traktoriga, vasikabokse käsitsi. Sellega tegelevad peamiselt laudapraktikal olevad õppurid. Harjumiseks kulus kaks nädalat “Augustis tõime kõigepealt sisse tiined lehmad,” selgitas Mirja-Mai Urve, nimetades neid testlehmadeks.
Kui nood oma puhkeala, söömas käimise ja liikumise ära õppisid, tuli lüpsikarja kord. “3. septembril tõime 25 lehma uude lauta,” meenutas Helle Pajumägi. “Esimestel päevadel tuli neid nii robotisse ajada, et üks tõmbas eest ja teine lükkas tagant. Iga päevaga tuli robotis käijaid juurde, mõni harjus kiiremini, mõni aeglasemalt.”
Kahe nädala pärast olid esimesed loomad jõudnud robotiga kohaneda ning sama teed läks järgmine grupp. Praegu leiavad naised, et 25 looma on korraga sisse tuua liiga palju. Hilisemad grupid olid väiksemad.
“Kes juba krõbinate maitse suhu saab, tahab järgmisel korral jälle minna,” kinnitasid naised. Krõbinad on Farm Planti granuleeritud jõusööt, mis sisaldab peamiselt otra, nisu ning nisukliisid, maisi, srotti ja õli.
Farm Plant müüb standardsegusid, kuid võimalik on eritellimusel lasta teha ka oma retsepti järgi jõusööt. Pajumägi selgitas, et lehmade söödaratsioon koostati koos Farm Planti spetsialistiga, aluseks oma söödast võetud proovid.
Tõsi, esialgset ratsiooni on kahe kuu jooksul tulnud juba kolm korda ümber teha, osalt robotist, osalt lehmadest, osalt erinevatest söötadest tulenevatel põhjustel. Aga ka toodang on tõusnud.
Üks oluline töölõik lüpsirobotiga laudas on töö arvutiprogrammiga. Noore loomakasvatusjuhi Helle Pajumäe ütlust mööda pole selles midagi üle jõu käivat: kui firma esindajad on roboti seadistanud ning arvutiprogrammi kontoriarvutisse installeerinud, pole sellega sugugi keeruline töötada. Muidugi on algul vaja õppimist ja harjumist. Peaasi on kõik lehmad õigesti arvutisse sisestada, edaspidi võib programmi võimalusi juba ise avastada.
Loom peab magama asemel, mitte jalutusalal
Algul oli probleemiks see, et lehmad heitsid magama vahekäiku ega läinud asemele. Kui skreeper tuli, ei saanud see edasi liikuda, sest lehm oli ees. Siis pidi laudas töötav inimene lehma püsti ja asemele ajama. Praeguseks on jäänud vaid paar-kolm lehma, kes ei oska skreeperist üle astuda või eest ära minna. Ja magavad jätkuvalt jalutusalal.
DeLavali vabalüpsisüsteemi (VMS) iseloomustab võimalus lehmi suunata kas sööma või ootealale robotisse minekut ootama. Väikesele ootealale mahub vabalt neli lehma, ent jõusööda- ja lüpsiisu ajas neid sinna alguses kuni kümme. Nüüdseks reguleerib lehmade ootealale pääsu värav, mis laseb sisse maksimaalselt 8 lehma.
Et see kõik nii toimiks, peab lehm olema identifitseeritav. Selleks on neil kaelas anduritega kaelarihmad nagu ikka vabapidamise puhul. Identifitseerimine toimub nii väravas kui robotis. Seal on see oluline selleks, et lehm saaks täpselt oma toodangule vastava koguse jõusööta.
Ja kui lehmaga on mingi probleem, näiteks suur somaatiliste rakkude arv piimas, suudab robot suunata piima teise kogujasse ning looma eraldusalale, kus tehakse vajalikud protseduurid.
Silma tuleb pesta
Särevere farmis töötab lüpsirobot ööpäev ringi. Kuigi öösel käivad lehmad robotis pisut harvemini, on see piisavalt koormatud. Lehmad ei saa sinna vaid kaks korda päevas – siis, kui robot tegeleb umbes kolmveerand tundi iseenda puhastamisega.
Selleks, et piima äraviimise ajal jahutisse ei tuleks, peab piimaauto juht või farmitöötaja juurdevoolu sulgema. Vahepeal lüpstud piim säilib torustikus.
Algul, kui lehmad õppisid ära, et robotis saab kõhu täis ja udara tühjaks, hakkasid nad sinna mitmekesi pressima. Traadijupp, mis lüpstud lehma robotist ära pidi ajama, mõjus vähe. Praegu on nad paremini harjunud, kuid aeg-ajalt võib siiski vaja minna inimese abi.
Kuna laudas pole võimalik päris ilma lägata hakkama saada, kipub roboti optiline silm määrduma. Siis ei tuvasta ta nisasid ja lüpsmine on häiritud. Silma tuleb sageli puhastada. Tuvastamisprobleeme on ka hästi väikeste või musta värvi nisade puhul. Samal põhjusel tuleb lehma udara ümbrus pügada.
Esimestel nädalatel läks bakterite arv piimas kõrgeks. Selle põhjustas piimafiltri määrdumine. Kuigi teoreetiliselt peaks üks filter olema kasutuskõlblik 8 tundi, määrdus see juba nelja tunni järel. Nüüd vahetatakse filtrit tihemini, bakteritega on asi korras. Loomulikult sõltub filtri kasutusaeg ka farmi ja loomade puhtusest ning piima hulgast.
Nii Särevere kui teiste robotlüpsifarmide ühine kogemus on, et esialgu tõuseb somaatiliste rakkude hulk piimas. See on ka loomulik, kuna lüpsivahed muutuvad ebaregulaarseks. Kui mõni nisa jääb tuvastamata ning halvimal juhul lüpsmata, toob seegi kaasa somaatiliste rakkude arvu tõusu.
Helle Pajumäe tähelepanekute järgi võib sama probleem tekkida liiga aeglase lüpsiga lehmadel: kui piimavool on vähene, lõpetab robot lüpsi enne, kui udar lõplikult tühjaks saab.
Lehmi söödab sinine vagonett
Jõusööta saavad lehmad ainult robotis. Muu sööt läheb ette relsil liikuva automaatse söödajagajaga, mis on teadaolevalt Eestis ainus. Seda saab reguleerida käsitsi, ent võimalik on sättida masin ka automaatselt periooditi liikuma. Praegu ei saa automaatikat kasutada sel põhjusel, et sööda ettevalmistamine võtab palju aega.
Söötmine käib nii, et kõigepealt veab traktor silorulli ette, siis tõstetakse see silopurustajasse hekseldada. Purustatud silo tõstetakse kopaga statsionaarsesse söödamikserisse, kuhu läheb ka jahu ja srott. Segatud sööt läheb linti mööda juba kirjeldatud automaatsesse söödajagajasse.
Olukorra paranemist näeb Pajumägi siis, kui hakatakse kasutama augusilo, mida on võimalik purustada otse mikseris.
Esimestel päevadel olid lehmad sinist vagonetti liikumas nähes väga ehmunud. Nüüd teatakse juba, et see toob süüa, ning loomad rivistuvad kähku söödakäigu äärde.
Selle kahe kuu jooksul on olnud vaid üks lehm, kes uue elukorraldusega ei harjunud: kartliku iseloomu tõttu lasi ta enda igalt poolt kõrvale tõrjuda. Ülejäänu on olnud plaaniline prakeerimine: robotisse ei toodud ahtraid, udarapõletiku või madala toodanguga lehmi.
Samade muredega on kokku puutunud teisedki robotlüpsile üleläinud farmid nii meil kui mujal. Kuna Eestis on praegu käiku minemas kümmekond robotfarmi, tuleb nendeks probleemideks valmis olla.
Artikkel ilmus ajakirja Maamajandus detsembrinumbris.
