Lauluisa veri pulbitseb nii arstides, poeetides kui ka kodu-uurijates
Pole sugugi vale arvata, et Eesti suurmeestest vägevaimate ja elujõulisimate hulka kuulub Kreutzwaldi suguvõsa, kelle uurijate esireas sammuvad kaks lauluisa sugulast - õed Malle Nukk ja Helmi Lange.
Malle Nukk on sündinud 1939. aastal tollases Undla, nüüdses Kadrina vallas. Ema nimi oli veel kuulsa esivanema oma - Anna Kreutzwald. Isa Jaan Sulev oli samast kandist.
"Isakodus ma sündisingi," ütleb Malle Nukk. Ta lisab, et ema Anna pidi abielludes kuulsast Kreutzwaldi nimest loobuma - midagi teha polnud, seadus nägi nii ette.
Peresse kuulus veel Malle vanem õde Helmi. Õega kahasse ongi nad teinud Kreutzwaldi sugupuu uurimisel põhitöö.
Vabatahtlikult ning sunnitult Siberisse
Kreutzwaldist ja temaga sugulusest on peres alati palju räägitud. Ja Malle on Kadrinas enam-vähem terve elu elanud. "Kooliteedki alustasin siin, Kadrina koolis."
Aga mida tähendab see "enam-vähem"?
"See tähendab, et vahepeal olin siit ära..."
Laia ilma vaatamas?
"Maailma, jah," ütleb Malle. Täpsustab siis, et Krasnojarski krais. "Isa oli meil tembeldatud riigireeturiks, ta oli kuulunud Omakaitsesse. Ning meie pere kuulus väljasaatmisele."
Esialgu viidi 1949. aasta märtsis Tallinnast ära Rakveres kergetööstustehnikumi lõpetanud õde. Ema oli enne suuri viimisi kodust lahkunud. Kümneaastane Malle koos isaisa ja täditütrega toodi viijate poolt juba rahvamajja. "Korraga lubati meil aga koju minna. Siiamaani on mulle mõistmatu, kuidas see juhtus."
Isa Jaan Sulev oli selleks ajaks juba ammu arreteeritud ning Magadani kullakaevandusse saadetud. "Surmateade on meil olemas - südamehalvatus, aga mis selle taga tegelikult oli, ei saa me tõenäoliselt kunagi teada."
Ema Anna aga jäi Tallinna end varjama, elas kord siin, kord seal tuttavate juures. "Tal sai passiaeg täis, kuid passikontrollid käisid iga nädal ning emal läks nende eest põiklemine üha raskemaks. Uut passi siin saada polnud aga võimalik, õde kutsus teda enda juurde Venemaale. Sealt passi saamine enam raskusi ei valmistanud."
Mallele anti siis valida, kas minna koos emaga või jääda Eestisse tädi juurde. 27. augustil 1952 hakkasid nad sõitma ja täpselt viis aastat hiljem - 27. augustil 1957 olid Tallinnas tagasi. Õde Helmi, kes oli Venemaal eestlasega abielludes perekonna loonud, tuli kodumaale tagasi hiljem.
Niisiis kuulusid nad nende haruldaste hulka, kes mingil määral vabatahtlikult Siberi tee jalge alla võtsid. "Me ei osanud kumbki vene keelt, käte ja jalgadega vehkides kuidagi hakkama saime. Õde elas mingis barakis, tema juurde me siis end sisse seadsimegi."
Vene eluga õieti ära ei harjutudki. "Sinna elama küll enam minna ei tahaks. Korra oli soov neid paiku veel vaatamas käia, aga midagi tuli ette. Siis olin juba abielus ja perekonnainimene."
Kreutzwaldite veri on täie hooga edasi läinud ka Malle Nukki peres, tal on tütar ja kolm lapselast.
Tööd on Malle teinud Kadrinas postkontori juures asunud kaupluses müüjana. Tänaseks on surnud Malle põllumehest abikaasa. "Mees oli kohaliku Kalevipoja kolhoosi esimees. Lausa Vene aja lõpuni välja."
Kreutzwaldite liiniga on Malle seotud ema isa Tõnnis Kreutzwaldi kaudu, keda tal pole õnnestunudki oma silmaga näha, Tõnnis suri 69aastase mehena 1931. a.
"Tõnnis oli Udriku mõisa moonakas, kel muide poisikesena oli õnn näha ka Friedrich Reinholdi ennast, kui too siin Kadrinas jaamaülemast pojal Friedrich Alexisel külas käis. Tõnnisel oli neli last - kolm tütart ja poeg, Malle ema Anna neist noorim."
Kõigepealt oli Mauro Pello
Kreutzwaldi isa noorim vend, kes samuti kandis Tõnnise nime, oli Malle vanavanavanaisa.
Kokku oli lauluisa isal Juhhanil kolmteist õde-venda: vanimast noorimani - Marri, Juhhan, Josep, Jakob, Mai, Leno, Jonas, Liso, Kai, Kustaw, Tina, Rein, Els ja Tõnnis. 1798. aastal sündinud ning 1871. aastal surnud ning Otsa Liso ja Marri Umboldiga abielus olnud Tõnnisest sigines siia ilma veel seitse last. Malle vanavanaisal Kustavil oli omakorda viis järeltulijat, vanaisal Tõnnisel, nagu juba öeldud, neli.
Kreutzwaldi kolmest lapsest sündis järeltulija ainult vanemal tütrel Adelheid Blumbergil, sel 1867. aastal sündinud tütrel nimega Alice aga enam lapsi ei sündinudki ning sellega sai ka "Kalevipoja" autori liin otsa.
Kreutzwaldi vanaisa Mango Reinu 14 lapsest on Malle oma õega jõudnud uurida Juhhani, kolmanda lapse Josepi, neljanda lapse Jakobi, seitsmenda lapse Jonase, kümnenda lapse Kustawi ja kaheteistkümnenda lapse Reinu sugupuud. Ehk kogu selle suure pere meesliini. Nüüd on Malle Pärnus elav õde võtnud käsile ka naisliinid.
"Sugupuu uurimisega tegi algust õde, küsitledes juba ammusest ajast tema juures elanud ema. Tema neid asju teadis."
Uurimine sai tõelise hoo sisse 1990. aastal, mil genealoogia selts oma tegevust alustas. Innustust andis vaba pääs Tartus asuvasse ajalooarhiivi. "Olen seal käinud uurimas ning näpuga järge ajamas nädalaid ja kuid," ütleb Malle Nukk.
Hiljaaegu teatas meediatäht Liis Lass, et temagi kuulub Kreutzwaldi vägeva suguluskonna hulka. Patt oleks jätta Mall Nukkilt sellele kinnitust küsimast. "Jah, Liisil on õigus. Tema on minu täditütre tütretütar!"
Igaüks oma põõsa all
Kas Kreutzwaldi sugulaste kokkutulekul kuulsast esivanemast endast ka räägitakse?
Kokkutulekute traditsioon sai alguse 1996. aastal, mil kokku said Malle vanavanaisa Kustavi järglased. "Kokkutulekuil on nõnda, et iga rühm istub omaette põõsa all ja jutustab seal oma lugusid."
Elmar Kreutzwald, Malle Nukki onupoeg, elab Kadrinas. Just tolle 80aastase mehe suur pere kandvat kõige enam edasi Friedrich Reinholdi näojooni.
Malle Nukki sõnul on Tõnnise liinis ka märkimisväärselt palju arste ning veterinaare. Ent on ka neid, kes luuletusi kirjutavad. Esialgu küll enda jaoks ja sahtlisse. Ning on ka rõõmustaval kombel palju pisipõnne. Iga eestlase hinge soojendav nimi Kreutzwald ei kao igatahes veel niipea kusagile.
Kreutzwaldi suguvõsa tabanud traagilisim hoop leidis aset Kadrina lähistel, Saksi vallas Männiku külas. Hulk kohalikke noori oli 5. juunil 1945 kogunenud tähistama külapiiga Valve Koitle 17. sünnipäeva.
Metsavendi jahtivad NKVD-lased piirasid maja sisse ja tapsid ning põletasid pea kogu seal viibinud seltskonna, kokku 16 enamikus verinoort inimest. Neli neist - Elvi Metuusala, Helga Treial, Ellen Tiikoja ja Juku Tamjärv - kuulusid Kreutzwaldi sugulaste hulka. Suguvõsa kokkutulekuil on ikka seal peatutud ning küünlaid süüdatud.
Jõepere mõisast pole tänaseks säilinud midagi mainimisväärset. Ei pääse me aga ka seal Kreutzwaldi sünnikohta tähistavat kivi vaatama. Talv on tee lootusetult umbe ajanud nii sõidumehe kui ka jalgsi vantsija jaoks.
Ainus ligipääsetav Kreutzwaldi märk on Kadrina jaamas asuv kunagine jaamaülema maja. Lihtsamast lihtsam puuhoone aknasilmadega raudtee poole.
Siin siis veetis lauluisa lastest noorim, ainus poeg Friedrich Alexis, oma lastetut abielu naise Sophiega. Siin käis isa Friedrich Reinhold teda ainsa korra ka vaatamas. Troostitu rööpapaar tuleb valgest kaugusest ja sinna ka kaob. Rongi asemel vuhiseb mööda kõle ja niiske talvetuul.
Küsin lauluisa sugulaselt, kas ta ka suurmehe peamise teose on läbi lugenud. Malle Nukk raputab pead: "Siit-sealt olen vaadanud."
Nagu vist enamik meist. Sirvinud. Ometi ei tea teist raamatut, mis lugematagi meile nii tähtis oleks olnud. Lihtsalt, et ta olemas on.
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Sündinud 26. detsembril Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas
Surnud 25. augustil 1882 Tartus
Haridus
Tallinna kreiskool 1820
Tartu ülikooli arstiteaduskond 1833
Töö
Tallinna poeglaste elementaarkoolis õpetaja
Koduõpetaja Peterburis 1824-1825
Võru linnaarst 1833-1877
Looming
"Wina-katk"(1840)
"Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842)
"Reinowadder Rebbane" (1850)
"Paar sammokest rändamise teed" (1853)
"Sõda" (1854)
"Kilplaste imevärklikud jutud ja teud" (1857)
Rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857-1861)
"Viru lauliku laulud" (1865)
"Eesti-rahva ennemuistsed jutud" (1866)
"Lembitu" (1885).
Mälestussambad ja muuseum
Mälestussambad Võrus (1926), Rakveres (1937), Tartus (1952), Jõeperes (1953) ja Tallinnas (1958)
Memoriaalmuuseum Võrus Kreutzwaldi majas (1941)
