Tänavune paks lumi kahjustas kohati talivilja
Agrometeoroloogi sõnul oli lõppenud talv küll soe, kuid taliviljadele seenhaiguste tõttu siiski raske.
Äsjane talv oli tavapärasest soojem. Oli ainult kaks külmemat perioodi, mil õhutemperatuur langes paiguti alla -20 kraadi. Ametlikuks külmarekordiks jäi 1. veebruaril Väike-Maarjas mõõdetud -23,1 kraadi.
Soe ja lumerohke
Kõigi talvekuude keskmised õhutemperatuurid kujunesid tavapärasest kõrgemaks.
Esimene lumikate moodustus 17. novembril. 23.-24. novembri kahepäevane tugev tuisk (lumetorm) kasvatas keskmise lumepaksuse valdavas osas Eestis enam kui 30 cm-ni.
Rohke lumi kadus põldudelt novembri lõpuks. Uus lumi tuli maha idapoolses Eestis 5.-6. detsembril.
Järgmised päevad andsid lumelisa ja peagi kattis põlde taas enam kui 20 cm paksune lumevaip. Märg lumi kleepus okstele ning murdis puid.
Muld oli paksu lume all vähekülmunud. Detsembrisulad Ida-Eestis maad mustaks ei võtnud. Lääne-Eestis jäid põllud aeg-ajalt paljaks.
Jaanuarikülmade ajal oli Ida-Eestis lund 3-10, saartel üle 10 ja Kirde- ning Kagu-Eestis 10-20 cm. Lääne-Eesti mandriosas lumi kohati puudus.
Pärast külmasid alanud tugev sula võttis jaanuari keskpaigaks peaaegu kõikjal Eestis korraks maa mustaks, veebruarikülmadeks olid aga põllud taas paraja (5-15 cm) lume all.
Ka veebruarikülmadele järgnes tugev sula, mis tihendas lund. Kohati kogunes vesi lume alla, eriti Lõuna-Eestis. Hiljem tekkis põldudel paiguti jääkoorik ja lumi oli nii tihke, et kandis inimest peal.
Aeg-ajalt sadas vähest lund juurde. Sagedasemaks muutusid lumesajud märtsis. 20. märtsiks kasvas lume paksus Lääne-Eestis 10-25, Ida-Eestis 15-30 cm-ni, kõrgustikel ulatus see isegi üle 50 cm. See oli peaaegu kõikjal Eestis selle talve maksimaalse lumikatte aeg. Tavaliselt hakkab lumi sel ajal põldudel juba kahanema ja viimasel kümmepäevakul kaob üldse.
Tänavu algas intensiivne lumesulamine alles paastukuu viimastel päevadel, põllud vabanesid lumest aprilli esimesel nädalal.
Rohke lume kiire sulamine tõi põldudele suured veeloigud. Voolav vesi tekitas pinnase erosiooni. Tänu soojale, tuulisele ja päikesepaistelisele ilmale kuivasid veeloigud kiiresti väiksemaks.
Külmaohu asemel muud hädad
Paksema lumega lohukohtades oli maa vähe külmunud ja vesi imbus pinnasesse. Muld külmus põldudel talve jooksul 30-50 cm-ni. Intensiivne mulla sulamine algas kohe pärast lume minekut. Jõgeval oli 14. aprilliks kelts põldudelt valdavalt kadunud.
Lõppenud talvel taimed külma-ohus polnud. 3-5 cm sügavusel mullas ei langenud temperatuur ühegi ilmajaama andmetel alla -10 kraadi. Ebasoodsaks kujunes taliviljade talvitumisele aga pikka aega maas püsinud paks tihe lumi, mis põhjustas taimede halba õhustatust, soodustas seenhaigustest tulenevaid kahjustusi.
Haigustesse (lumiseen, helelaiksus jt) nakatumisele ja nende levikule aitasid kaasa sajune sügis ning lumikatte moodustumine sulale maale. Kahjustus suurenes pärast lume minekut.
Veeloigud kauaks püsima ei jäänud, kuid siiski võib põldudel näha madalamaid kohti hävinud taimedega. Vettimisele aitas kaasa juba talvel lume alla kogunenud vesi ja pikka aega püsinud jääkoorik, mis nõrgestas taimi. Puude ja põõsaste koorde tekitasid külmalõhesid lumise märtsikuu suured ööpäevased temperatuurikõikumised.
Laine Keppart on Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
P. S.
Põhjalikumalt saab äsjase talve agrometeoroloogilist iseloomustust lugeda ajakirja Maamajandus mainumbrist.
