Leitud loomalapsele ei ole vaja appi tõtata
Riiklikul tasemel vastutab abitute metsloomadega toimetamise eest Keskkonnaamet, mille allasutusena tegeleb metsloomade rehabiliteerimisega Nigula Metsloomade Taastuskeskus.
Enne, kui loomale appi tõttate, tuleb endale selgeks teha, et terve loom ega ka üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist. Ta tuleb rahule jätta. Teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta). Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on vanemad, kes neid toidavad-kaitsevad. Lisaks võivad paljud linnupojad (rästad, kuldnokad, kakud) olla sellises eas, et pesast lahkumise aeg on käes - nad ei pruugi lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele ja rohu sisse, otsides lisaks vanematelt saadavale toidupalukesele ka ise toitu ning elades niiviisi oma tavalist linnuelu.
Mida teha, kui loom või lind on siiski vigastatud?
Vigastatud või linna eksinud looma leidmisel tuleks kõigepealt helistada päästeametisse (112 – eriti linnades), Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvetelefonil (1313) või Nigula Metsloomade Taastuskeskusesse (50 45 891) ning kirjeldada olukorda. Sealt antakse juhised edasiseks tegutsemiseks. Kui mingi põhjusel pole võimalik helistada ja tuleb omapäi tegutseda, tuleks vigastatud loom viia lähima veterinaararsti juurde.
Kõikide loomade ja lindudega käitumisel tuleb järgida teatud reegleid:
- Metsloomaga, ka pojaga, tuleb käituda väga ettevaatlikult ning vältida tema puutumist ja häirimist. Eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda marutaudi sagedamini levitavatesse loomadesse nagu rebased ja kährikud. Mõelda tuleks ka sellele, et metsloomadel, sealhulgas lindudel, võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid).
- Ära lähene metsloomale, kui oled ise vigastatud või haige.
- Haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve.
- Mida vähem publikut, seda parem.
- Tegutse kiiresti, sest loomad ei lase sageli sama püügivõtet korduvalt kasutada.
- Tegutse võimalusel kahekesi – üks püüab ja teine hajutab tähelepanu.
- Kuna ükski vaktsiin ei anna 100%-list kaitset marutaudi vastu, väldi igati looma vere või sülje sattumist oma vereringesse; kui see siiski juhtub, pöördu kiiresti arsti poole.
- Ära vaata loomale või linnule otse silma. Sageli võtavad nad silma vaatamist algava rünnakuna.
- Kõige lihtsam on loomi rahustada nende silmi kinni kattes (näiteks päevase eluviisiga linnud).
- Kaitsevahendid ei tohi segada (nt liiga suur kilp) ega looma provotseerida (nt peegeldav, särav kattepind).
Reeglina käituvad loomad naistega rahulikumalt, sest nad tajuvad inimese kehakeelt ning nii loomadel kui ka inimestel on isased suuremad ja agressiivsemad, seega ka ohtlikumad.
Käitumisreeglid erinevate liigigruppidega toimetamisel
Suurulukite puhul (põder, punahirv, metskits ja metssiga, kiskjatest ilves, pruunkaru ja hunt):
- Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta loom ründab sageli.
- Ära jää looma ja tema poegade vahele, sest tulemuseks on peaaegu alati rünnak.
- Üksi looma ligidal olles ära kunagi kummardu või kükita, sest loom hindab vastase suurust ja ohtlikust tema silmade kõrguse järgi maapinnast ning sellest tulenevalt on inimene tema jaoks võrdlemisi ohtlik loom. Kummardudes ründe oht suureneb.
- Üldjuhul ei tohi läheneda loomadele eest ega tagant, vaid peaks hoidma looma külje poole ehk liikuma nii-öelda “paralleelsel kursil”.
- Käitu loomaga rahulikult, arvesta looma püüdmisel ka iseendaga: loomad tunnevad ära sinu nõrgad kohad (haigus, vigastused).
Lindude puhul:
- Lindudel on palju erinevaid parasiite ja nad levitavad ka inimestele ohtlikke nakkushaigusi, eriti nn linnalinnud. Kui oled paljaste kätega linde puudutanud, siis tuleb käed kindlasti pesta ning võimaluse korral desinfitseerida.
- Hoidu küünte, tiibade ja noka eest, kaitse silmi – need on läikivad ja liikuvad ning seega esimesed ründeobjektid. Katsu kasutada püüdmisvajadusel mõnda riideeset (müts, jope, rätik vmt).
- Lindude transpordil kasuta võimalusel hästi suletavat, kuid kindlasti õhuaukudega pappkasti, sest pimeduses linnud rahunevad, rabeledes ja vigastades ennast vähem.
- Luige löögid tiivanukkidega on ohtlikud, neil tuleks kindlasti tiivad ja kael fikseerida; nokk tuleks sulgeda peenikese nööri, mitte kleeplindiga.
- Toonekure puhul on ohtlik ka nokalöök, kuid sellest ohtlikum ja enam kasutatav on ettepoole suunatud löök kokkupandud jalgadega. Lind “toetab” ennast ühe tiivalöögiga õhku ja suunab jalgade löögi sobivas kõrguses ründaja suunas. Parem on tegutseda kahekesi, püüdes võimalusel korraga alla suruda nii linnu selga/kaela kui jalgu, sealjuures mitte lüües ega jalgu vigastades.
- Pesa ja poegi kaitstes ning kinnises ruumis ründavad kakud ja teised röövlinnud reeglina inimese pead, abiks on paks müts või vihmavari. Maas olles kaitsevad nad ennast peamiselt küünistega. Püüdmisel tuleb esmalt fikseerida jalad, seejärel tiivad ja pea. Kindad olgu mitmekihilised ja väga tugevad.
- Vareslased on intelligentsed linnud, kes kaitsevad oma poegi väga agressiivselt. Rünnates leiavad nad kõige kaitsetuma koha, võideldes ka juba pihuss olles ning isegi kaetud silmadega ning rünnakus võivad osaleda ka lähedalasuvad teised sama liigi esindajad.
- Poegi kaitsev kajakas pikeerib õhust (andes enamasti karjumisega "märku"), ohtlikud on nii küünised kui ka nokk.
Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik ja aidata ainult siis, kui tegu on tõesti abitus seisundis oleva loomaga. Metsloomade (sh lindude) loodusest püüdmine ja kodus pidamine on seadusega rangelt keelatud.
Olulised telefoninumbrid abitu metslooma leidmisel:
- Päästeamet 112
- Keskkonnainspektsioon 1313
- Nigula Metsloomade Taastuskeskus 445 1760, 504 5891
Allikas: Keskkonnaministeerium
