Kurt toimetaja:“Kuuljal tekib mind nähes hirm”
"Arvatakse, et kurt ei saa millegagi hakkama," nendib Aivo Erm. Nii tema kui Kristel Laansoo elukäik aga kinnitab vastupidist.
29aastane Aivo Erm on õppinud endises Tallinna Pedagoogikaülikoolis operaatoriks ning töötab praegu ühes reklaamitrükifirmas järeltöötlejana.
25aastane Kristel Laansoo on lõpetanud Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli infotehnoloogia eriala, töötanud kohvikus teenindajana ning sõidab peatselt võistlema rannavõrkpallis Taibeis toimuvatele XXI kurtide olümpiamängudele.
* * *
Kui tihti tekib teil kuuljate maailmas probleeme info kättesaamise ja enda mõistetavaks tegemisega?
Kristel Laansoo: Probleeme tekib praktiliselt iga päev, sest üksteisest arusaamine on raske. Uudiseid saan põhiliselt ajalehtedest. Telerist vaid siis, kui uudised on viipekeelsed või subtiitritega, kuid neid on liiga vähe ning palju tähtsat jääb teadmata.
Aivo Erm: Kui mul tekib arusaamatusi, küsin otse. Kas või tõlgi või pliiatsi ja paberi abil.
Kas näiteks ametiasutustes asju ajades on võimalik ilma tõlgita üldse hakkama
saada?
Laansoo: Ilma tõlgita ei saa üldse, sest on vaja väga täpselt üksteist mõista, et kõik oleks õige.
Erm: Minu arvates saab hea tahtmise juures ka ilma tõlgita hakkama, aga oleneb inimestest. Mõnel kuuljal tekib mind kui kurti nähes hirm. Arvatakse, et kurt ei saa millegagi hakkama.
Mida saaks ühiskond teha, et kurtidel inimestel oleks kergem ümbritsevast elust osa saada? Mis on kõige suuremad vead, mida kuuljad kurtidega suheldes teevad?
Laansoo: Suurim viga on see, kui kuuljad ei julge ega proovigi kurtidega suhelda. Võimalusi on ju mitmeid - paberile kirjutades, telefoniga sms-e saates või kehakeele abil suheldes.
Kuuljate seltsis on sageli kurb ja isegi veidi alandav olla, kui ei saa nende jutust ega naljadest aru.
Erm: Tunnen, et kuuljad inimesed eiravad kurte. Minu jaoks on see suurim probleem.
Kuidas te sattusite telesse viipekeelseid uudiseid tegema?
Erm: Leidsin Kurtide Liidu koduleheküljelt teate viipekeelsete uudiste toimetajate koolitusest ja läksin ilma pikema mõtlemiseta konkursile. Mul vedas, sest seal valitigi mind välja.
Laansoo: Ka mina lugesin koolitusest alguses Internetist, aga jätsin selle enda teada ega julgenud soovi avaldada, sest kahtlesin, kas ma sobin sellele kohale ja kas ma saaksin hakkama.
Kuid mu sõber teadis sellest ning soovitas minna, pere toetas samuti. Sain sellest julgust juurde ja mõtlesin proovida - olin täiesti üllatunud, et mind välja valiti.
Mind ootab ees huvitav ja vastutusrikas töö.
Mulle meeldib väga laiendada oma silmaringi ning jagada kurtidele olulist ja huvitavat informatsiooni meile omases viipekeeles, et saaksime sulanduda sellesse, mis me ümber toimub.
Osalesite suvel meediakoolitusel - mida see endast kujutas?
Laansoo: Koolitus kestis kaks kuud ning selle aja jooksul õppisime ajakirjandusteooriat ja -eetikat, toimus teksti harjutamine ning kõik muu, mis on uudistetoimetaja töös vajalik.
Käisime hiljuti ka Soomes YLE TVs vaatamas, kuidas seal kurtidele mõeldud uudiseid tehakse.
Erm: Alguses oli teooria ja siis läks edasi praktika poole.
Kuna ma käin tööl ja koolitused toimusid õhtuti ning nädalavahetustel, pidin end päris kõvasti kokku võtma, et kõigega hakkama saada. See oli raske aeg.
Uudised, mida edastada, valite te ise. Milliseid teemasid peate kurtide jaoks oluliseks?
Erm: Valin lood "Aktuaalse kaamera" uudiste põhjal ja lisan sinna ka uudiseid kurtide maailmast. Kurtide kogukond vajab suurt osa siseuudistest ning infot toimuvast.
Laansoo: Kindlasti edastan näiteks majandus- ja kultuuriuudised.
Kui palju võiks Eestis olla inimesi, kes tunnevad viipekeelsete uudiste järele vajadust?
Erm: Kui viipekeele tõlk seisis uudistesaates ekraanil all paremas nurgas, arvasin, et teda vaatavad vähesed kurdid. Aga selgus, et suur osa neist vaatab seda saadet peaaegu iga päev.
Mida saaks teles teha, et saated muutuksid vaegkuuljatele kättesaadavamaks-arusaadavamaks? Kas igal saatel võiks olla viipekeelne tõlge või subtiitrid?
Erm: Piisab subtiitritest, kahjuks need omasaadetel puuduvad. Aga lastesaadetel võiks küll olla viipekeelne tõlge juures.
Aga et viipekeelsed uudised tulevad nüüd suurele ekraanile, teeb vaegkuuljatele palju rõõmu - on mugav vaadata ja arusaadavam. Kurdid on selle eest väga tänulikud.
