Esivanemate hinged, kaitske meid!
Sooviti, et Paluküla Hiiemägi säiliks just hiiemäena, kuhu saaksid kokku tulla inimesed nii lähemalt kui kaugemalt. Kohalolijate suurim mure oligi jätkuv soov pühapaigas puid maha võtta. Märgistatud puid, mis suusaradade laiendamisele ette jäävad, on terve hiiemägi täis.
Paluküla Hiiemäel kasvab saja-aastane mets, meenutus sellest, et sada aastat tagasi raiuti mägi lagedaks. Inimesed, kes oleksid tahtnud hiide mõtisklema ja paluma minna, valisid mäe asemel kõrval asuva Tõnniaugu.
Paluküla pärimus on kõige rikkalikum Rapla kihelkonna hiiepärimus, mida arhiividest leida võib. See kõneleb Paluküla vanast hiiemäest, pühadest puudest, kividest, ohvriandidest ja Tõnniaugust, aga ka inimestest, kes oma esivanemate kombel on üht kohta pühaks pidanud ja elavat loodust austanud.
Inimesi, maausulisi ja hiite sõpru, oli Paluküla palvusele tulnud parasjagu. Tuldi nagu kutses soovitud: eelmisel päeval saunas pesemas käidud, puhtad valged või heledad rõivad seljas ning meel kaine. Ühisele annilauale oli võetud värsket, avamata ja puhast toitu ja jooki.
Enamus kohale tulnuid polnud varem kohtunud. Oli see siis Paluküla hiiemäel veel praegugi tuntavast eluslooduse puhtast ja pühitsevat hingusest või muust väest tingitud, kuid pigem kinnised eestlased tundsid endid kui vanad sõbrad.
Mis aga palvusesse otse ei puutu: Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna. Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega. Siinse kauni, omapärase ja liigirikka looduse kaitsmiseks on loodud Kõnnumaa maastikukaitseala.
