Lätlased tahavad Eesti mahekartulid jahuks teha
Paar aastat tagasi hakkasid lätlased valmistama ökotärklist. Tõsi, Lätis ja Eestis pole sellise nišitoote jaoks eriti suurt turgu, kuid Rootsis on mahekaup nõutud. Tärklist läheb vaja nii mahevorstide kui -kastmete valmistamiseks.
“Eelmisel aastal, kui alustasime, kasvatas üks mahetalunik meile viiel hektaril kartuleid,” räägib Läti ettevõtte Aloja Starkesen SIA turundusjuht Aiga Kraukle.
Mahedat kartulijahu valmistati Aloja tehases 23 tonni ning kõik see saadeti tonnistes kottides üle mere Rootsi toiduainetööstustele. “Tänavu plaanisime toota 300 tonni, aga toorainet ei olnud piisavalt.”
Vaja oleks 7500 tonni
Plaanid on suured — ületuleval aastal tahetakse valmistada juba 1500 tonni mahedat kartulijahu. Kuna laias laastus saab viiest kilost kartulitest ühe kilo tärklist, oleks selleks vaja 7500 tonni mugulaid. Nii suurt kogust tehas ilmselt Lätist ei leia.
“Turgu on, Euroopa on ju suur ja neil ei ole nii puhast loodust,” märgib turundusjuht. “Arvame, et mahekartul võiks pärineda nii Läti kui ka Eesti taludest.”
Selleks et leida tärkliserikkad ja mahetootmise jaoks sobivad sordid, katsetas nii Jõgeva kui Priekuli sordiaretuse instituut kokku 10 sordi kasvatamist. Eesti sorte oli neist 5: ‘Maret’, ‘Reet’, ‘Ando’, ‘Juku’ ja ‘Anti’.
Jõgeva SAI kartuliosakonna juhataja Aide Tsahkna sõnul selgus, et Eestis on kõige lehemädanikukindlam ‘Ando’, kõrgeima saagiga aga ‘Anti’. Tärklisesisaldust ja hektarisaaki arvestades tegi teistele silmad ette Valgevenest pärit sort ‘Zdabytak’, mille mahedalt kasvatamise puhul saadi mugulaid üle 30 tonni ja tärklisesaaki 6–7 tonni hektari kohta.
“Sortide vahel suuri erinevusi polnud, kuid eelidandamise korral oli tärklisesisaldus kõrgem,” võtab Tsahkna tulemused kokku. Veel tuletab ta põllumeestele meelde, et mahekartuli kasvatamisel võib kasutada tavaseemet.
Iseküsimus on see, kui palju tärklisetehase jaoks ökotuhlite kasvatamine põllumeestele raha annab. “Hind sõltub kartulite tärklisesisaldusest,” selgitab Aloja Starkeseni turundusjuht Aiga Kraukle.
Endalgi pole, mis siis naabritele anda
Keskmine hind, mis tehas maksab, jääb Kraukle sõnul 110 euro kanti tonni eest ehk natuke üle 1700 krooni.
“Lausa lakke hüppama see ei pane,” ütleb Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets. “Aga see eelis on, et kartul läheb otse põllult minema, ei pea sorteerima ega hoiustama.”
Pikkmets on seda meelt, et enne kevadet tuleb kõik korralikult läbi mõelda ja kulud-tulud paberil üle vaadata, siis on kevadeks selge, kas tasub rohkem kartulit mulda panna. Läti põllumeestel on see pluss, et seal makstakse eraldi tärklisetoetust.
Tulundusühistu Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik kahtleb, kes sellise hinnaga müüks. Pealegi ei kasvatata mahekartulit eriti palju, sel aastal kogu Eesti peale vaid 180 hektaril. Ühistu liikmetel sai aga eelmisel talvel juba veebruaris kartul otsa.
