Eestlane veedab vaba aja teleka ees
Raivo Suni, mida kujutab endast äsja valminud meediateemaline küsitlus?
Tegu on juba traditsiooniks kujunenud küsitlusega, mille tellijaks on rahvusringhääling ja mis püüab veidi laiemalt kaardistada Eesti elanike hoiakuid rahvusringhäälingu suhtes. Küsitlus annab meile tagasisidet selle kohta, kuidas ollakse rahul rahvusringhäälingu tegevusega.
Kui tihti selliseid küsitlusi tehakse?
Oleme püüdnud sarnaseid küsitlusi läbi viia igal aastal, nüüd juba viiendat korda. Varasematel aastatel, kui rahalised võimalused olid paremad, saime küsitluse teha veidi mahukama - lisaks kogusime teavet inimeste elulaadi, huvide ja väärtushinnangute kohta.
Tänavu pidime piirduma vaid hinnangutega rahvusringhäälingu tegevusele.
Keda küsitletakse?
Eesti elanikke vanuses 15-74 eluaastat. Seekord viis küsitluse läbi uuringufirma GfK Baltic, kes kohtus silmast silma 1044 inimesega. Küsitletavate valik sai tehtud nõnda, et see peegeldaks elanikkonna sotsiaaldemograafilist läbilõiget.
Miks on üldse vaja selliseid küsitlusi?
Et saada terviklikumat pilti Eesti meediasüsteemist ja selle tarbijaskonnast. Kaasaegses Eestis kipub tele- ja raadiojaamade peamiseks mõõdupuuks olema saadete reiting.
Tegelikult on pilt palju keerulisem. Saatel võib olla küll vähe vaatajaid-kuulajaid, kuid need vähesed on saatega väga rahul. See uuring tegelebki rohkem rahuloluga.
Peamine põhjus on aga vast see, et me vajame mitmekülgset tagasisidet rahvalt, keda rahvusringhääling püüab teenida.
Mida seekordne küsitlus Eesti elanikkonna kohta näitas?
Kokkuvõtvalt näitas see elanike rahulolu ERRi praeguse tegevusega. Rahvusringhäälingu usaldusväärsus on jätkuvalt kõrge - küsitluse järgi usaldas ERRi 72% Eesti elanikest. Olgu võrdluseks toodud see, et näiteks eraringhäälingut usaldas veidi üle 50%.
Teiseks - rahvas hindab kõrgelt ERRi raadio- ja teleprogramme. Võrdluses teistega peeti parimaks Vikerraadio uudiseid ja ühiskonnakäsitlusi, ETV puhul hinnati parimaks lisaks uudistele ja ühiskonnakäsitlustele kultuurisaateid, laste- ja spordisaateid.
Uuring kinnitas ka seda, et Eesti telemaastik on selgelt polariseerunud - kui ETV on ühiskonna tõlgendaja, siis eratelevisioon on meelelahutaja.
Kolmandaks - rahvas hindab väga kõrgelt rahvusringhäälingu harivat ja silmaringi arendavat rolli. Rahvusringhääling on ühiskonna tasakaalustaja.
Milliseid järeldusi neist tulemustest võiks teha?
Tulemused näitavad rahvusringhäälingu tugevat positsiooni ühiskonnas. Võrreldes varasemate aastatega, on ERR muutunud isegi tugevamaks.
Siin võivad olla ka laiemad sotsiaal-psühholoogilised põhjused - ebakindlas maailmas, kus keskseteks märksõnadeks on tööpuudus ja ebakindlus tuleviku ees, tajuvad inimesed rahvusringhäälingut enese jaoks senisest vajalikumana.
Kas, ning kui jah, siis mille poolest erineb maainimese meediatarbimine linnainimese omast?
Kindlasti erineb. Eeskätt sõltuvad need erinevused elukeskkonnast.
Esiteks, linnas on vaba aja veetmise võimalusi rohkem kui maal, seetõttu veedetakse linnas teleri ees mõnevõrra vähem aega kui maal.
Teiseks, meedia kättesaadavus maal ja linnas on erinev. Linnainimene saab valida suurema hulga Interneti-pakkujate vahel, linnas levib rohkem raadio- ja teleprogramme. See kõik mõjutab meediatarbimist.
Kui rääkida konkreetsemalt televisiooni arengust, siis 2009. aastal oli tähelepanuvääriv maaelanike liitumine digitelevisiooniga. Seda oli mul võimalik ka omal nahal kogeda. Püüdsin sügisel soetada endale digivastuvõtjat Põltsamaal. Paaril korral osteti seadmed nina alt ära. Ka müüja oli üllatunud digibokside müügi edust.
Millega küsitluse tulemused üllatasid?
Tegelikult olid tulemused üsna ootuspärased. Oleme sarnase metoodikaga küsitlenud elanikke juba viis viimast aastat.
Tulemused kinnitavad enam-vähem väljakujunenud hoiakuid. Mõnevõrra on siiski paranenud elanikkonna taju rahvusringhäälingu sõltumatuse ja läbipaistvuse osas.
Kuidas iseloomustaksite Eesti inimest kui meediatarbijat?
Kui lühidalt iseloomustada, siis Eesti inimene on suur meediatarbija. Võib-olla isegi natuke liiga suur - meediatarbimisele pühendame suure osa oma aktiivsest päevast.
Teiste Euroopa rahvastega võrreldes vaatab Eesti elanik televiisorit ja kuulab raadiot rohkem. Suur osa meist veedab tunde Internetis. Aga - me oleme ka üsna tublid lehelugejad.
