Eesti keel Pärsia kuningakojas: Daaravahusa majaukse kaasa käina, kärata* rõõmsad näod

Läbi aegade on leidunud jahmatamapanevaid tõendeid eesti keele kuulsast minevikust sumeri, pärsia või Vahemere-äärsete kultuuride “tegeliku” keelena.

Eestlaste muistse hiilguse üks tuntumaid kirjeldajaid oli mõistagi Edgar Valter Saks, harrastusajaloolane ja kirjanik ning eksiilvalitsuse haridusminister. Saks lõi teooria Esto-Europast, s.t peaaegu kogu Euroopa kunagisest asustatusest soomeugri hõimudega. Ta uskus, et soomeugri jäljed on säilinud arvukates Euroopa kohanimedes, sest kohanimed on väga püsivad nähtused ning soomeugrilaste kannul tulnud keldid, germaanlased ja slaavlased on need lihtsalt üle võtnud. Näiteks Iirimaa nimetuses Éire tundis Saks ära eestipärase Hiiesaare, Hamburgis ammu-kaare, Moseli jõe ja Marseille nimedes Maaselja ning Pariisi ajaloolises nimes Lutetia hoopis Kalevalast tuntud mütoloogilise paiga Luotola. Ka vandaalid olid iseenesest mõistetavalt soomeugri päritolu hõim, kelle nimi tuli sõnast “vanduma”. Pärsia kuninga Dareios I kivist uksekäepidemele oli aga selges eesti keeles kirjutatud igati asjakohane tekst: “Daaravahusa majaukse kaasa käina, kärata.” Millisest soome-ugri keelest pärineb nimi Olümpia? Milliseid eestikeelseid kohanimesid võis leida aastal 600 eKr Põhja-Indiast?