Häda villaga: lambakasvatajatel üle ja käsitöömeistritel puudu

Eesti lambakasvatajad on hädas – lammast pügama peab, aga villaga pole muud peale hakata, kui tuli otsa panna või maha matta.

Käsitööd armastavad inimesed kurdavad, et Eestis kasvanud lammaste villast villavabrikus kedratud lõng on liiga kallis (300–400 krooni kilo) ning selle lõnga kvaliteet pole ka kõige parem. Voki ja kedervarrega kedratud pehme lõng jääb aga paljudele käsitööhuvilistele hoopistükkis kättesaamatuks – kilogrammi eest küsitakse enam kui 1000 krooni. Raasiku villavabrikut pidava OÜ Aade Lõng tegevjuht Pille Samberk tunnistab, et nende vabriku toormest moodustab eestimaine vill kõigest 10–15%, ülejäänu tuuakse välismaalt sisse. “Eestis kasvatatakse põhiliselt lihalambaid. Nende villast tehtud lõng jääb kare ja torkiv. Sobib vaid sokkideks,” räägib Samberk ning tõdeb, et nii palju sokke, kui saaks kududa Maarjamaal kasvatatavate lihalammaste villast, ei jõuaks keegi ära kanda. Ka sõjavägi mitte. Lammaste pidamise tingimused on villavabrikandi ja käsitöölise vaatepunktist kehvad ning vill seetõttu prahti täis ja must.