Oli sportlik reede
Oli 24. september 2010.a. Lisaks korraldajale Ülenurme Gümnaasiumile olid lubanud kohal olla vanad konkurendid Nõo Reaalgümnaasium ning Joroineni kool teiseltpoolt Soome lahte Soomemaalt. Ja loomulikult olid korraldajad saanud kokkuleppele ilmataadiga, et kallaku taevased jõud oma veetoobrid enne tühjaks kui olümpiapäev kätte jõuab. Nii säraski sel päeval juba hommikuses taevas kenasti kuldne päikeseratas ja ei tea kuhu olid ära kadunud tuulepoisid. Küllap nad said aru, et eimaksa olümpialasi Ülenurmemail segama tulla.
Varmalt sibasid koolipäeva alguses Tõrvandi algkoolimaja suunas meie väiksemad koolilapsed, et juba mõne aja pärast teele asuda gümnaasiumi suure staadioni poole. Koos lastega vaatasid ka õpetajad särasilmselt taevasse – tuleb tõesti ilus ilm! Kui kellaosutid näitasid kaheksa ja kolmkümmend minutit, oli kogu koolipere kenasti klasside kaupa rivis ja ootevalmis. Jäi üle vaid süüdata olümpiatõrvik. Seegi sai esimesest tikust läidetud.Nüüd siis teele – Ülenurme! Oli mõnus soojade päiksekiirte all sammuda. Ei võtnud palju aega, kui olime juba staadioni väravas ning juba ka teiselpool väravat. Kõik võistluspaigad olid korralikult ette valmistatud, nii et võis kohe võistlusega alustada. Enne tuli aga VI rahvusvahelised kooliolümpiamängud avatuks kuulutada. Seda tegi meie gümnaasiumi direktor Olev Saluveer.
Kella üheksast kuni kaheteistkümneni oli kogu staadion meie väiksemate olümpialaste (I–V klassid) päralt. Tänu tublidele klassijuhatajatele, kehalise kasvatuse õpetajatele ja teistele abilistele laabusid kõik võistlusalad ladusalt. Eks väikestele olümpialastele olid võistlused ikka paras pingutus. Sellepärast võeti rõõmuhõisetega vastu teade toidupakkide saabumisest. Siis oli kell juba üksteist saanud.
Pärast kehakinnitust tõusis ootusärevus jälle suureks. Kohe-kohe pidi algama kõige tähtsam hetk – parimate võistlejate autasustamine. Maruline aplaus saatis igat väikest olümpialast, kes läks kätte saama oma diplomit ja kuldset šokolaadimedalit. Kui kõik said autasustatud ja tänatud, oli algkooliperel võimalus jääda staadionile – nüüd juba pealtvaatajatena, et kaasa elada suuremate koolilaste olümpiastartidele.
Kell kaksteist algaski lippude lehvides vanemate klasside sissemarss. Koos meie gümnaasiuminoortega liikusid ühtses rivis külalised Joroineni koolist ja Nõo Reaalgümnaasiumist. Väga kenasti laulis Eesti Vabariigi hümni Gerda Peda. Meie tubli spordimees Rasmus Haugasmägi tõstis lipumasti kooliolümpiamängude lipu. Kõige tähtsama toimingu jaoks oli andnud lubaduse tulla ning oligi kohal meie vabariigi meister naiste kõrgushüppes Anna Iljuštšenko. Teinud koos saatjatega pealtvaatajate sooja aplausi saatel staadionil olümpiatõrvikugaauringi, süütas ta kooliolümpiamängude tule. Ülenurme Gümnaasiumi direktor Olev Saluveer avas ka vanematele olümpialastele olümpiamängud.
Ega siin enam midagi oodata olnud! Muudkui aga võistluspaikadesse ja algas tõsine mõõduvõtmine. Kui nooremad õppurid võistlesid kuuel alal, siis vanematel oli võistlusalasid juba kaheksa. Nii nagu varasematelgi kordadel oli üheks huvitavamaks alaks kilbiga teatejooks. See tekitas kõikides staadionil olijates suurt elevust. Veel üks väga omapärane võistlus koosnes neljast komponendist – haamrist, puupakust, suurest naelast ja võistkonnast. Tingimus oli – võistkond löögu oma nael võimalikult hästi paku sisse. Iga võistleja tohtis iga soorituse ajal vaid ühe korra lüüa. Nii nad ringirattas üksteist välja vahetasid, kuni nael sai lõpuni paku sisse. Suures võistlusärevuses ei tahtnud haamer tihtipeale kuidagi naelapea pihta minna. Vastu näppe aga küll.
Alati on kõige populaarsemaks alaks meie rahvusvahelistel kooliolümpiamängudel olnud köievedu. Nii oli ka seekord. Ühtegi sentimeetrit ei loovutatud vastastele kergelt. Köieveoga saidki seekordsed VI rahvusvahelised kooliolümpiamängud võistlusliku lõpu. Loomulikult said vanemategi klasside parimad samuti autasustatud. Meie kooli huvijuht Marit Rauk oli päeva lõppedes küll väga väsinud, kuid samas – õnnelik. Saime hakkama!
Üldvõidu võttis seegi kord Ülenurme Gümnaasium.
