Kiltsi kooli ajaloost
Kooli vanem ajalugu (1855-1943)
Teadaolevatel andmetel hakati lapsi Kiltsi piirkonnas järjekindlalt õpetama 1855. aastal. Esimene kooliskäimise koht oli väike saun Sootaguse külas Raba talu maal, kus lapsed käisid paar korda nädalas katekismust ja piiblilugu õppimas. Õpetajaks oli Muda Märt, vähese kirjaoskusega vanem mees, kes käis ka mõisateol. 1870. aastal laskis Kiltsi vallavalitsus ehitada Greenbergi talu kambri otsa suuremate akendega klassiruumi. Õpetaja oli Jakob Greenberg.
Kui vallad ühendati ja tekis Vao vald, ehitati 1884. aastal Nõmme-Rägaväljale uus koolimaja. Kooliaasta kestis 15. oktoobrist 15. aprillini, kool oli kolme klassiline.
Eesti iseseisvuse algul hakkasid Kiltsi jaama ümbruse elanikud taotlema kooli asutamist Kiltsi, sest Nõmme külas asuv kool oli jaamast 5 km kaugusel, enamik õpilasi oli aga Kiltsist. Esialgu kavatseti avada Kiltsi kooli paralleelklass 1. ja 2. õppeaasta õpilastele. Mõisa riigile ülevõtmisega loodeti sealt kooliruum saada. 15. jaanuaril 1920 avatigi Rägavälja kooli paralleelklass endises valitsejamajas. Kuid kooliruumide saamine mõisa peahoonesse ei läinud raskusteta. Üürileping valitsejamajas öeldi 1920. aasta kevadel üles, kui Kiltsi mõis riigistati. Nii oli paralleelklass ilma peavarjuta. Kooli hoolekogu oli sunnitud üürima ruumi Nõmme külast Alliku talust. Nimetatud koht oli aga oma kauguse tõttu sobimatu, tee sügiseti ja kevadeti põhjatu porine, ruum madal ning õhutamisvõimaluseta. Kirjavahetus ministeeriumiga aga kestis ning selle tulemusena õnnestus 1921. aasta sügiseks mõisa peahoonest koolile üks ruum üürida.
22. septembril 1921 alustas paralleelklass seal tööd juba iseseisva koolina – Kiltsi 2-klassilise koolina. Koolijuhatajaks (1921-1924) oli Helene Marie Einberg, kohaliku postkontoriülema proua. Õpilasi oli koolis 32, õpetajaid 1. Vald tasus kasutatava ruumi rendi – 32 000 marka. Valla hooleks oli ka kooli küte, valgustus ja remont. Abistati inventari ja õppevahendite muretsemisel.
1924. aastast muutus kool Kiltsi 6-kl. Algkooliks. Rägavälja kool suleti ja õpilased toodi Kiltsi üle. Koolijuhatajaks (1924-1927) oli Villem Alto (Altoa), õpetajaid oli 5, õpilasi 118.
Aastatel 1927-1939 oli koolijuhatajaks Voldemar Toom. Toom oli seltskondlik rahvamees, kes ei pidanud paljuks vahetundides õpilastega koos tantsida. Arendas piirkonnas spordi-tegevust ning juhendas Noorkotkaid. Aastal 1935 rajati kooliaed.
Viimase sõja ajal oli lossis ja tiibhoonetes Saksa sõjavägi. Kooli peeti valitsejamajas. Sõjaväe lahkudes oli hoone ruumid lõhutud, aknad katki, keskküte ei töötanud. Aastast 1944 lisandus 7. klass ja kool nimetati ümber Kiltsi Mittetäielikuks Keskkooliks. Koolijuhatajaks oli sellel ajal (1939-1949) Aleksander Traks. Traks oli sügavalt isamaaline ja religioosne inimene, direktorina tõsine ning range.
Kooli uuem ajalugu (1944-1991)
Sõjajärgsel ajal oli raskusi kuhjaga. Puudust tunti kõigest: ei jätkunud kütet, õppevahendeid ega õpilastel jalatseid-riideid. Vihikute valmistamiseks koguti kokku kõik puhtad paberitükid ning õpetajatel soovitati vana kiri paberilt kustutada ja seda uue töö jaoks kasutada. Klassidesse asutati ühiskassad annetuste kogumiseks. Võeti vastu kõike: raha, põrandapesu- ja tolmulappe, seepi, seapekki, maiustusi ja muud. Kogutut kasutati nii koolitöös kui ka puudust kannatavate laste toetamiseks.
1949-1950 oli kooli direktoriks Johannes Kübarsepp. Kiltsi 7.-kl. Koolis õppis sellel aastal 202 õpilast, töötas 10 õpetajat.
1950. aasta kevadel süttis lõpupeo ettevalmistuste käigus lossi tiibhoone ja hävisid mõlema tiiva katused. Nende taastamine nõudis direktorilt, kelleks oli saanud (1950-1957) Artur Lauringson, suurt vaeva. Iga lauajupi ja kilogrammi naela pärast tuli taotleda eraldi luba tolleaegsetelt võimumeestelt.
Aasta-aastalt kasvas koolidele kõrgemalt poolt tulevate ettekirjutuste hulk. Järgides Mitšurini ja Lõssenko õpetusi lubasid õpetajad teha oma koduaedades järgmisi katseid: kartulisaagi suurendamine jaroviseerimise abil; talinisu arendamine suvinisuks; kõrvitsa ja kurgi ristsugulus, punasesõstra kasvatamine puuna.
Õppeaastal 1957-1958 oli direktoriks Irene Must.
1958-1961 oli koolijuhiks taas noor sümpaatne ning vastutulelik Johannes Kübarsepp, kes oli sunnitud direktori kohalt lahkuma, sest polnud nõus astuma Kommunistlikusse parteisse.
Aastatel 1961-1967 oli direktoriks Voldemar Nagel. Tema juhendamisel said park ja kooliaed uue näo, toodi juurde rohkesti uusi puuliike ja haruldasi taimi. Nagelil oli entusiasmi ja kunstimeelt ning tema eestvedamisel püüti aiakultuuri õpilaste kaudu ka kodusesse viia. Kool sai 1965.a. Moskvas rahvamajandussaavutuste näitusel III järgu diplomi, autasusid pälvisid mitmed õpilased ja õppe-katseaia juhataja Veera Nagel. Koos Nageliga tuli kooli tööle terve generatsioon noori õpetajaid. Direktorina oli Nagel tugev autoriteet – saalitäis õpilasi lausa vakatas tema sisse astudes.
Aastatel 1967 – 1972 töötas direktorina August Saaremäel – inimese ja ülemusena tasakaalukas ja heatahtlik, õpilaste poolt väga lugupeetud. Sageli kõndis direktor koolis haamer pihus ja naelad taskus. Hoogustus pioneeritöö ja noorte tuletõrjujate liikumine. Endiselt olid heal tasemel sport ja looduskaitsealane töö.
1972 – 1973 oli Kiltsi 8.-kl. Kooli direktoriks Kadri Pajula. 1973-2008 oli kooli direktoriks Lembit Keerus.
70-80-ndatel sõltus koolielu paljuski ühismajandite toetusest. Vao sovhoosi direktor Hans Veermäe suhtus suure tähelepanuga kooli vajadustesse. Majandi abiga telliti klassidesse individuaaljooniste järgi valmistatud kapid, muretseti õppetööks vajalikke tehnilisi vahendeid. Samas tuli õpilastel ja õpetajatel aktiivselt osaleda majandi abistamisel hooajatöödel (kartulivõtmine sügisel, kivikoristus ja metsa istutamine kevadel).
1976.a. kevadel toimus esimene töö- ja puhkelaager (TPL) – tolleaegse EÕM-i (Eesti Õpilasmaleva) noorem vend. TPL-i korraldajateks olid läbi aastate paljud õpetajad: K.Pajula, V.Kaur, M.Võhandu jt. 1984.a tulid kooli riiklike direktiivide alusel 6-aastased ja kool muutus sisuliselt 9-klassiliseks. 1990. aastal õppis koolis 168 õpilast ja töötas 15 õpetajat.
1998.a. kevadel korrastasid lõpuklassi õpilased pargis Õnneallika, mis oli vahepeal hooletusse jäänud.
Iga aastaga sai üha selgemaks, et hoone vajab põhjalikku remonti. Koostati mitmeid projekte, kuid konkreetsete tegudeni jõuti alles 90-date alguses.
Kiltsi kooli tänapäev
Kooli viimast ajalooperioodi võib hakata lugema Eesti taasiseseisvumise ajast alates. Tol ajal õppis Kiltsi põhikoolis poolteistsada õpilast üheksas klassikomplektis, keda õpetas 13 õpetajat.
Õpilaste arv on olnud viimasel viiel aastal alla saja: 2005/2006. õ-a - 91 õpilast, 2006/2007.õ-a -86 õpilast. Samast aastast alates moodustati meie koolis algklassides liitklassid. 2007/ 2008.õ-a õppis koolis 73 õpilast. 2008/ 2009.õ-a õppis kevadel 57 õpilast, mis on selle perioodi kõige väiksem õpilaste arv. Viimasel kahel aastal on õpilaste arvus ilmnenud mõningast suurenemise tendentsi: 20009/2010. õ-a õppis koolis 63 õpilast ja 2010/2011.õppeaastast õpib Kiltsi põhikoolis 66 õpilast. Õppetöö toimub kuues klassikomplektis, pedagooge töötab koolis 15. Kooli direktor on alates 2008.a novembrist Alar Krull.
Kool on aastaid tuntud maakonnas ja Eestis kui aktiivne osaline looduskaitsealases tegevuses (K. Kasemaa, M. Võhandu), tunnustust on leidnud kooli õppe-katseaed (A. Kasemaa, K. Kasemaa), silmapaistvaid tulemusi saavutatud aineolümpiaadidel maakonnas ja vabariigis bioloogias, keemias (M. Võhandu), matemaatikas (L. Käbin), maateaduses (M. Leemets), käsitöös ja kunstis (L. Hinnosaar, M. Leemets). Tublilt on tegutsenud sportlased I. Seppingu, M. Võhandu, V. Kauri ja H.Mannineni juhendamisel, tuletõrjesportlased A.Saaremäeli ja H.Mannineni ning Punase Risti liikmed M.Võhandu juhendamisel. Aastaid on kool tegutsenud tervistedendava koolina.
1993. aastal asutasid Kiltsi Põhikooli õpetajad Krusensterni nimelise mittetulundusühingu eesmärgiga kaasa aidata hoone renoveerimisele, admirali mälestuse jäädvustamisele ja piirkonna jaoks oluliste projektide käivitamisele. Sisuliselt algas sellest tänaseks päevaks väljakujunenud mõisakoolide liikumine. On rajatud A. J. von Krusensterni mälestustuba, hoones eksponeeritakse ümbermaailmareisi gravüüre, toetatakse loomelaagrite läbiviimist, pargis asub looduse õpperada, korraldatakse konverentse jms.
Nii nagu on olnud kirev kooli õppe-kasvatustöö, on toimunud ka suured muutused kooli materiaal-tehnilise baasi loomisel ja olemasoleva renoveerimisel.
Esimesed suuremad renoveerimistööd algasid 1995. aastal. Tookordsete tööde käigus vahetati välja tiibhoonete katused ja sarikad, ehitati välja mõlema tiibhoone klassiruumid, peahoone vestibüül ja garderoobid. Samuti vahetati välja peahoone elektrisüsteemid ja läks käiku automaatreþiimil töötav katlamaja. Sel perioodil said peahoonesse ka duðiruumid koos riietusruumidega. Nende töödega kaasnesid täielikud arheoloogilised uuringud, avastati hulgaliste värvikihtide alt algsed maalingud.
Praeguseks on koolis lõppemas ulatuslikud renoveerimistööd. Need algasid 2008. aastal, kui Norra finantsmehhanismist leidis rahastamist Kiltsi mõisakooli rekonstrueerimise projekt. Projekt nägi ette peahoone täielikku rekonstrueerimist. Siinkohal tasub märkida, nii ulatuslik renoveerimine toimus viimati umbes sajand tagasi, kui 1912.a ehitati välja mõisa keskküttesüsteem.
Viimase renoveerimise käigus on arvestatud kõikide muinsuskaitsenõuetega. Vastavalt projekti tingimustele peab koolipidaja neis ruumides pidama kooli pärast ruumide üleandmist veel vähemalt kümme aastat.
Remonditööd pidid mõisas lõppema käesoleva kooliaasta alguseks, kuid kuna renoveerimise käigus on tulnud teha palju lisatöid, mille olemasolust algselt ei teatud, siis on mõisa lõplik valmimine lükkunud edasi 2010.a lõppu.
Kool on renoveeritud ruumide näol saanud juurde võimlemisruumid soklikorrusel, näituseruumid keskaegses keldris, õppeköögi ja garderoobi I korruseI, kolm klassiruumi ja raamatukogu II korrusel, tervisetoa ja huvitoa III korrusel.
Lisaks kooli põhitööle - õppetöö läbiviimisele - on võimalik neid ruumide kasutada multifunktsionaalselt, st konverentside, koolituste, pidustuste jmt läbiviimiseks. See annab hoone majandamiseks juurde rahalisi vahendeid.
Koos pargi renoveerimisega, mis peaks algama 2011.a kevadel, nähakse ette jooksuradade, palliväljaku, väliklasside väljaehitamist.
Nende suuremahuliste tööde järel võib öelda, et koolis pole nii häid töötingimusi varem olnud.
Allikas: Kiltsi Põhikooli kooli kodulehekülg http://www.v-maarja.ee/ kiltsipk/, Alar Krull.
Fotod kooli koduleheküljelt.
