Lühidalt Kunda koolide loost
1893. a avas vabrikuvalitsus ametnike lastele saksakeelse elementaarkooli, mis töötas ametnike elumajaks ehitatud majas (praegu Jaama 7). Õppetöö toimus saksa keeles. Kooli võeti ka tööliste lapsi. Õpetajana töötas Johann Sehwers.
25. novembril 1895. a avas vabrikuvalitsus elementaarkooli tööliste lastelel. Port-Kunda 1-klassiline ministeeriumikool töötas jõe parempoolsel kaldal Hiiemäe veerus asuvas ühekordses kivimajas.
Esimene õpetaja oli Johann Thomson. Õpilasi oli algul poolsada. Osa kohalikke lapsi käis endiselt Kunda küla koolis.
1906. a sai koolimaja juurdeehitise. Õpetajatena töötasid pikemat aega Tartu õpetajate seminari lõpetanud Jaan Speek ja Tallinna linnakooli haridusega Peeter Siiak. Õppeaasta kestis 10 kuud: augusti keskpaigast juuni keskpaigani. Õppemaks oli 3 rubla õpilase kohta. Tunnid algasid hommikul kell 9.00. Õppetöö lõppes kell kolm. 1906. a sai kool 2-klassiliseks 4-aastase kursusega ministeeriumikooliks. Port-Kunda ministeeriumikool ja nn saksa kool ühendati Kunda alevi algkooliks.
Kahekümnendatel aastatel oli koolis ruumipuudus. Üüriti ruume vabrikuvalitsuselt, algklassid töötasid Lähta moonakülla 1889. aastal ehitatud lasteaia ruumides. 1923. a otsustas alevivalitsus ehitada 6-klassilise algkooli. Otsustati ehitada uus koolimaja.
1932. a leidis alevivalitsus, et uus koolimaja on otstarbekas ehitada rahvamaja külge: ühine keskküttesüsteem, ka oma veevärk (oma puurkaev), osa ruumide ühine kasutamine (garderoob jne).
1934. a valmis rahvamaja juurdeehitisena uus paekivist koolihoone. Selles oli 6 avarat klassiruumi, kantselei, arstituba, õpetajatetuba, köök, võimlemissaal rootsi redelitega, koolijuhataja korter, teenija korter. Kool võis kasutada ka rahvamaja saali.
Koolis oli 7 õpetajat ja 218 õpilast. Kooli juurde kuulus aed, mis algselt oli mõeldud koolijuhataja tarbeks, aga millest hiljem sai kooli katseaed.
1930. a oli lahkunud ametist koolijuhataja Jaan Speek, tema asemele tuli Johannes Lohk, kes 1941. a evakueerus N Liidu tagalasse.
1938/39. õa korraldati Kunda linna algkooli juures täienduskoolitus täiskasvanutele, kel puudus 6. klassi lõputunnistus.
Sõja ajal töötas koolidirektorina Juho Mardus.
Viimasel sõja-aastal töötas kool praeguse Jõe tänava koolimajas. Uude hoonesse olid majutatud sõdurid. Koolimaja juurde ehitati ka õhutõrjepatareid. 1944. a enne lahkumist õhkisid sakslased rahavmaja lavatorni, kus oli asunud nende ladu. Maja ülejäänud osad jäid terveks ja 22. novembril 1944. a alustas tööd Kunda mittetäielik keskkool. Koolis oli 7 klassi, 277 õpilast ja 9 õpetajat. Õppetöö algas jälle Rahvamaja tänava koolimajas. Koolijuhataja J. Mardus mobiliseeriti, tema asemele määrati Gottfried Janno. 1945. a töötas kool kahes vahetuses. Avati üks vene õppekeelega liitklass 1.-4. klassi õpilastele.
1947. a sügisel muudeti kool Kunda keskkooliks. Õppeaastat alustati 15 klassiga, milles õppis 421 õpilast. Õppetöö toimus nii eesti kui ka vene keeles.
Keskkooli osa kasvas aasta-aastalt. Õpilased tegid peale õppimise ka sporti, tegid pidusid, mängisid kooli orkestris, lavastasid näidendeid. Käidi isegi Estonia teatris oopereid kuulamasvaatamas. Dresiiniga Rakverre, sealt bussiga Tallinna.
Keskkooli esimene lend lõpetas 1951. a. Sellel lennul oli oma orkester (dirigent Ahto Nurk), millega käidi isegi Rakveres tantsupeol mängimas, et teenida raha kooli lõpuekskursiooniks.
Õpetaja Helene Rünkla lavastas 1950/51. a oma klassi õpilastega A. Kitzbergi “Libahundi” II vaatuse. See esitati koolipeol. Hiljem, 1955. a kevadel tõi H. Rünkla lavale “Libahundi” juba tervikuna, peategelasteks olid abituriendid, kaasa lõid ka teiste klasside õpilased.
Oli saanud tavaks, et abituriendid tegid segaeeskavaga pidusid või lavastasid mõne näidendi, et teenida raha lõpuekskursiooniks.
Tavaeksursiooniks oli käik Moskvasse. V lend aga eelistas sellele reisi Eesti saartele: Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Abruka.
Kui kehalise kasvatuse õpetajaks tuli Olaf Topman, algas kooli spordiväljaku rajamine, millest sai 1970. aastani Kunda esindusstaadion. Ehitasid õpilased õpetajate juhendamisel.
Kui 1953. a tuli direktoriks Kalju Viese, algas koolile lisahoonete ehitamine: internaat, töökojad. Ehitamine tipnes uue koolihoone valmimisega 1962. aastal.
1945. aasta sügisel avati Kunda linna mittetäielikus keskkoolis üks vene õppekeelega liitklass, kus õppisid lapsed I-IV klassis. 1959. a oli juba 7 vene õppekeelega klassi.
Kui Kunda rahvamaja 1955. a tehase klubiga ühendati, sai tervet maja kasutada kooli vajadusteks. 1959. a oli õpilaste arv lähenemas 700-le. 1962. a kolisid eesti õppekeelega klassid uude koolihoonesse.
11. jaanuaril 1963. a avati vanas koolimajas vene õppekeelega 8-klassiline kool, kus oli 11 klassi.
31. augustil 1973 muudeti Kunda 8klassiline kool Kunda 2. Keskkooliks.
Kui algas uue tehase ehitamine, rajati Kundasse vangilaager. Vangilaagrisse ehitati koolimaja. Õpilasteks olid vangid, õpetajateks Kunda keskkooli õpetajad. Õppetöö toimus nii eesti kui ka vene keeles.
Kundas töötas ka Kunda töölisnoorte keskkool, kus samuti toimus õppetöö nii eesti kui ka vene keeles.
Töötati koolimajas kolmandas vahetuses. 1962. aastast hakati tööle uues koolimajas. Tunnid toimusid esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel. Tundide algus oli kell 18.00.
Tsemenditehas vajas oskustöölisi. Aastatel 1960?1968 töötas Kundas Tallinna ehitustehnikumi Kunda filiaal, mille juht oli Raimond Pundi. Algul töötati vangilaagri koolihoones, hiljem keskkooli ruumides. Õppetöö toimus eesti ja vene keeles. Üldaineid õpetasid Kunda keskkooli õpetajad, erialaaineid lugesid tehase insenerid. Tunnid toimusid kolm korda nädalas kella 18st alates.
