Rahvusvaheline vabatahtlike laager 2010
Peale esimest segadust, mida tekitasid suured pagasid ja roostes inglise keel, suundusime üheskoos Rahvamaja poole, kus ootas meid kaetud laud supi ja kaerahelbeküpsistega.
Laua ääres oli tõeliselt kirev seltskond. Ewa ja Anna Poolast, Stefani Kanadast, Oriol ja Juan Hispaaniast, Thomas Prantsusmaalt ning eelmainitud eestlased. 10. augusti õhtul ühines meiega Ela Tsehhi Vabariigist. Alates 13. augustist võttis laagrist osa Markus Austriast, kes viibis Eestis vahetusõpilasena, elades talust talusse. Oma viimase nädala veetis ta perekond Väli´de talus. Kultuuride erinevusest olenemata sulandus seltskond kiirelt üheks ja koos oli hea olla.
Kahe nädala jooksul tegime tööd Imavere lasteaias, Eistvere pargis, Kikevere kalmistul, Kabala koolimajas ja aias, Meossaare kabeli ümbruses, Ollepa pargis. Tööd teha oli tõeline nauding, päris ausalt! Ilmselt ei unusta keegi meist kohaliku lasteaia heki väljajuurimist, mis osutus tõeliseks väljakutseks. Nüüdseks on seal ilus muru, kuid ma olen päris kindel, et Hispaanias ja Prantsusmaal nähakse juurikatest veel siiani luupainajaid ☺
Päev Eistveres algas talgutega pargi all ning lõppes pikniku vormis kultuuriõhtuga elava muusika saatel. Muusikat tegi poistebänd „Dead Royalty“ (surnud kuninglikkus), mille juured on pärit Eistverest. Nimelt selgus, et bändi kitarrist on Merikese lapselaps ja bändi proovid toimuvadki enamasti just Eistveres. Oma toidukultuuri tutvustas meile Thomas, kes tulel prantsusepäraseid pannkooke küpsetas. Hispaanias aga olevat inimpüramiidide ehitamine traditsiooniks, mispeale hakkasime meiegi Orioli juhendamisel inimpüramiidi ehitama. See optimistlik ettevõtmine lõppes nii mõnelegi üsna valusa kukkumisega. Tegijatel ikka juhtub! Õhtu lõpetas ühine folktants Sänny viiuli saatel.
Samalaadne kultuuriõhtu kordus Ollepal, kus tutvusime kohalikus raamatukogus küla tegijatega. Sellele järgnesid ühised talgud küla pargis, ettevalmistused kontserdiks. Kohale oli kutsutud Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Marko Mägi ja Cätlin Jaago, kes tutvustasid publikule vanu ja uusi Eesti pille. Õhtu lõpetas simman ja disko, rahvast soojendas lõkketuli ning plaadikeerutajad Türi noortekeskusest.
Vabal ajal külastasime veel Tartut, kus osalesime rahvusvahelisel noortepäeval. Tutvusime Türi linnaga, kus enamuse ajast veetsime järve ääres seltskondlikke mänge mängides. Jalutasime läbi Paide lossihoovi ning arutlesime vabatahtliku töö üle Metsajõel ja Paide noorte seminaril. Kõige enam pakkus välismaalastele pinget külakiik, mis meil on tavaline (eriline) pea igas külas ja linnas. Tutvustasime sinna juurde meie Jaanitule süütamise traditsiooni. Selgitasime, et see näeb sarnane välja Ollepa küla simmaniga. See meeldis neile väga. Peale selle leidsid nad, et eestlased on väga lahked, rõõmsameelsed ja soojad inimesed. Jõudsime üheskoos järeldusele, et külakiik ja jaanituli ongi Eesti nokia!
Nii me õppisime tundma kaks nädalat iseennast ja teisi - läbi erinevate kultuuride, pead-jalad koos puhkamise, töötamise, läbi arusaamatuste ning ohtra naeru. Ma leian, et see kokku ongi vabatahtlikuks olemise sisu ja mõte; õppida väärtustama enda ja teiste rahvust ja riiki!
Täname koostööpartnereid ja toetajaid, ilma kelleta poleks laager teoks saanud:
MTÜ Est YES; Kesk Eesti Noorsootöö Keskus; MTÜ Järvamaa Noortekogu
Imavere vald; Kabala kool; Türi Avatud Noortekeskus; Imavere lasteaed Mõmmi; MTÜ Eistvere Mõis; MTÜ Tahe Teha; MTÜ Jalametsa külaselts; MTÜ Ollepa Külaselts;
Amino Põldaru, Ene Kattai, Ada Nõmmküla, prk. Väli, Anneli Siimussaar, prk. Kiiver ja kõiki teisi, kes nõu ja jõuga abiks olid!
