Viimsi valla kohanimed: Prangli ja Aksi
Edaspidi on nimi muutunud õige mitmel korral, olles Wrano, Wrango, Wrangen, Wrangö, Wrange. Väikeste muudatustega kestab see nimi läbi sajandite, kuni 1714. aastal väidab pastor Wrede, et “Wrangelsholm või rootsi keeles Wrangöe on eesti keeles Prangli-saar.” Selge jutt, aga ega see Wrangö ja Wrangeli nimede kasutamist ei lõpetanud.
Nimeseletused
Üks põhjendus selle nime päritolu selgitamiseks on vana-germaani tüvi “wranga”, mis pidavat tähendama pöörama, väänama, keerutama, kõveraks tegema jne ja see vihjab otse saare kujule. Kuulsate baltisaksa parunite Wrangelitega pole saare nimel vähimatki pistmist.
Teine võimalus Prangli nime seletamiseks tuleb soome keelest, sest soomlastel on sõna “ranko” või “ranka”, mis tähendab kas pikki halge või puutüve. Et siis meri tõi selliseid puid Prangli randa.
Ka mul kui harrastusajaloolasel on oma hüpotees Prangli nime päritolu kohta. Nimelt on Norra põhjaosas, vastu Venemaa piiri Varangeri fjord, mida venelased nimetavad Varjaagide fjordiks, sest nn viikingiajal (789–1085) kutsuti viikingeid Bütsantsis ja Venemaal varjaagideks.
Kuna viikingite üks kaubateedest kulges läbi Soome lahe Neevale ja sealt lõunasse Bütsantsi poole, siis miks ei võinud nad Pranglis sõudmisest väsinud käsi puhata ja nii võis Varangeri nime kaudu Wrangö saada ja sellest edasi eesti Prangli.
Prangli kohanimed
Kohanimedest tuleb Prangli puhul esmalt meelde Kelnase sadam. Torkab silma suur sarnasus Källnäs’i nimega, aga see on rootsi keeles allikaneem. Allika koha pealt jään ma vastuse võlgu, aga neem on seal küll.
Või siis Muusäär – kui siit rootsi mõju otsida, siis “mo” (hääldatakse muu) on rootsi keeli peenike liiv või nõmm või palu.
Kuid kirikuhärra Petersoo on pakkunud teise seletuse, mida ta ühelt vanalt Prangli mehelt kuulnud. Kunagi olevat Muhumaa mees Mihkel ajanud oma paadiga liivamadalasse ja uppunud ning sealt Muhust see “muu” tuli, sest nagu juba öeldud, ei taha eestlane seda h-häälikut väga rõhutada.
Kui Leikari kari nime vaadata, siis esmalt tuleb Hiiumaa Leiger meelde, aga samuti ka see, et “lekare” on vanas rootsi keeles pillimees. Mõlemad tähendused aga kahvatuvad, kui Wieselgreni nõunik Pranglist Tammela väitis, et selle kari nimi olnud vanasti Leid-kari.
Tõsist muret on Wieselgrenile teinud Rouendi otsa nimi, mida kannab loodesse jooksev maasäär. Rouende oli Rootsis Smålandis koha nimi, kuid… 1415. aastal. Hiljem ei teata sellest enam. On arvatud, et ehk hukkus seal Roueni nime kandnud laev. Sellel jutul on jumet, sest Rouendi otsa lähedal on Takulaeva kari. Aga takk oli vanasti Venemaa tähtis ekspordiartikkel.
Seletusi Rouendi nime päritolu kohta on veel palju, näiteks soome keeles on kõrts “rouvi”, aga Rouendi otsa kõrtsi ei tea keegi.
Nimede eestistamise ajal 1936. aasta paiku muutsid oma perekonnanime ligi 70% Prangli elanikest. Sellest hoolimata jäi kasutusse suur hulk rootsi päritolu nimesid: Kröönström, Niiström, Linholm, Aksberg, Sumpärk, Tampärk, Klaaspärk, Puuström, Wiikström, kui vaid mõningaid mainida.
Aksi nimega pole selgust
Kui Prangli oli rootsi merekaartidel Stora Wrangelsholm ehk Suur-Prangli, siis Aksile anti Lilla Wrangelsholmi ehk Väike-Prangli nimi. Kust see eestikeelne Aksi nimi tuleb, pole sugugi selge.
Endine Aksi elanik, sõjaajal Rootsi põgenenud Harald Aksberg kirjutas kunagi mulle, et tema arvates see nimi tuleneb merelinnu haha (nim. hahk) nimest. Mine sa tea. Tõenäosem on nime soome päritolu, sest “haaksi” on soome keeli laev või paat.
Rootsi-soome kohanimede uurija Ivar Westmann on just seda meelt. Kuid veel on ju teisigi võimalusi, sest näiteks Emakeele Seltsi väljaannetes on juttu “haksist”, mis pidavat olema meie oma keeles valge räim. Edasi Harald Aksbergi sõnadega – saarel elanud viis peret, kuid pärast sõda aeti sealt minema ka need, kes Rootsi polnud põgenenud. Saarerahva esiisa olnud Aksi Aabram, kelle järeltulijate hulgas olnud mitu väga andekat inimest – üks teinud isegi oreli valmis ja teisel olnud piibel peas.
Harald arvas (koos Heino Gustavsoniga), et see suguvõsa andekus saanud alguse David Wekmani nimelisest mehest, kes teeninud Rootsi käes olnud Suomenlinna kindluses. Kui venelased seda ründasid, andnud vanemad ohvitserid selle liigagi kergesti käest ja nooremad ohvitserid, kes kahtlustasid reeturlust ja olid olnud allaandmise vastu, põgenesid kes kuhu. David Wekman koos ühe kaaslasega tuli üle jää Aksi välja. Abiellus seal Aabrami tütrega ja rajas pere.
Aksi labürint ehk türgi linn Kui palju selles jutus on tõtt, jääb lugeja arvata. Aga saare kagutipu juures on parajatest kividest laotud labürint ehk saareelanike järgi “türgi linn”, mille ava ees on kividest laotud tähed DW ja aastaarv 1841. Käisime seda kolleeg Mart Rahiga uurimas 1977. aasta suvel. Kuna Leppneeme-Prangli liinil sõitvad paadimehed olid mu koolivennad Viimsi kooli päevadest, polnud Aksile saamisega probleeme, kui mitte arvestada seda, et piirivalvelt loa saamiseks tuli ka kordoni ülem kaasa võtta. Saime suutäie naerda, kui see ülem labürindi läbis esmalt tavalise sammuga, siis joostes ja siis rivisammuga!
Saarel on ka teine labürint, kuid loodeotsas ja jätab mulje, nagu oleks see karjapoiste tehtud.
Mis aga puudutab Aksi Aabrami järeltulijate andekust, siis võin seda omast käest kinnitada, sest üks Aksbergidest elas Suurevälja talus praeguse vabaõhumuuseumi lähedal ja kui kellelgi oli mis tahes mehaanilise või elektrilise riistapuuga probleeme, mindi sinna. Ja alati saadi abi. Mina käisin seal kaheksaks sõidetud rattaga.
