Keila lasteaiad ühendatakse
Kava kohaselt lõpetavad 2011. aasta 1. septembrist tegevuse Vikerkaare, Sipsiku ja Miki lasteaiad ning alustab tööd uus – Keila Lasteaed.
Lapsi muudatused ei puuduta
Keila abilinnapea Eike Käsi kinnitab, et lastele ning nende vanematele struktuurimuudatus olulisi muutusi kaasa ei too: „Rühmad alustavad sügisel tööd tavapäraselt ning oma tavapärases majas.“ Ühendatud lasteaiad ehk Keila Lasteaed hakkavad tegutsema neljas erinevas majas ning praeguste lasteaedade nimed säilivad majade nimedes: Vikerkaare maja, Sipsiku maja, Miki maja ja Ülase maja.
Suuremad ümberkorraldused leiavad aset juhtimisstruktuuris. Eike Käsi: „Tänase kava järgi jääb senise 3 direktori ametikoha asemele 1 direktori ametikoht ning 3 majandusjuhataja ametikoha asemele samuti 1 majandusjuhataja ametikoht. Samas lisandub struktuuri sekretäri ametikoht, mis võtab direktorilt paberitöö, mis tihti hõivab praegu suurema osa tema tööajast. Direktor saab keskenduda oma põhitööle - juhtimisele.“
Lasteaedade juhtimisstruktuuri muutmise idee on õhus olnud juba mõnda aega. 2010. aastal viidi läbi Keila linnale kuuluvate varade juhtimise konsolideerimise analüüs, millele eelnesid intervjuud hallatavate asutuste juhtide ning linnaametnikega ja ühised arutelud. Analüüsi tulemusena tehti ettepanek suurema efektiivsuse saavutamiseks kaaluda lasteaedade organisatsioonide ühendamist, mille tulemusena tekiks üks Keila Lasteaed. Lasteaedade liitmine on eesmärgina sätestatud ka Keila linna arengukavas aastani 2020.
Eesmärgiks on efektiivsus
Liitmise eesmärgina toobki linnavalitsus välja vajaduse muuta lasteaedade tegevus efektiivsemaks, kasutada olemasolevat ressurssi otstarbekamalt. Lasteaedade ühendamise tulemusena loodetakse kokkuhoidu eeskätt juhtimisega seotud kuludelt ning sellest, et edaspidi on võimalik mitmeid tegevusi üheskoos ning seega efektiivsemalt teha. Eike Käsi: „Senisest koordineeritumalt on võimalik tegeleda nii personali- kui varateemadega, korraldada arendustegevust, remonttöid, koolitusi, hankeid. Peamine eesmärk on aga ikkagi tegevuse parandamine, mitte iga krooni kokkuhoidmine.“ Senisel moel jääb vähemalt esialgu toimima lasteaedade toitlusta mine, majade kööke ei kaotata ning ühist toitlustamist ei ole kavas sisse seada. Eike Käsi: „Aeg näitab, kuidas toitlustamine ühendatud lasteaedades toimima hakkab ning kas ja kuidas on vajalikud muudatused”
Juhul kui linnavolikogu teeb otsuse ümberkorraldused ellu viia, hakatakse otsima uuele lasteaiale juhti ning samuti valmistama ette dokumente uue koolitusloa taotlemiseks.
(foto: Keila Leht)
_____________________________________________________
Keila munitsipaallasteaedadest praegusel ajahetkel:
Keila linnas tegutseb hetkel hallatavate asutustena kolm lasteaeda, mis paiknevad suhteliselt lähestikku neljas eraldi majas: 12 rühmaga Keila Lasteaed Vikerkaar aadressil Põhja 12A; 4 rühmaga Keila Lasteaed Sipsik aadressil Pae 2 ning Keila Lasteaed Miki aadressil Jaama 10 (4 rühma) ja Ülase 11 (4 rühma).
_____________________________________________________
Viimsi kogemus on positiivne
Sarnane struktuurimuudatus viidi paar aastat tagasi läbi ka Viimsi vallas. Viimsi lasteaiad tegutsevad ühe asutusena nüüd juba teist õppeaastat. Viimsi Lasteaia 8 majas käib kokku 35 rühmatäit lapsi ning töötab ca 150 inimest. Milline on kogemus? Vastab MLA Viimsi Lasteaiad juhataja Margery Lilienthal.
Millised on ühendlasteaia eelised?
Lasteaia poolt vaadates on kindlasti üheskoos mitmeid asju lihtsam teha. Kui näiteks 6rühmalise maja peale on 40 000 krooni koolitusraha leida enamasti keeruline, siis 8 maja peale on see mõeldav. Suurel lasteaial on tugevam platvorm nii omavalitsuse kui teiste asutuste ja ettevõtetega suhtlemiseks - 35 rühma on tugevam partner kui 6.
Omavalitsuse jaoks on hea, kui on üks juht, kes näeb tervikut ning seda, mis on kõige hädavajalikum. Munitsipaallasteaiad ei saa olla omavahel konkurendid.
Kas ja kuidas jõuab üks direktor juhtida 8 maja ning 150 töötajat?
Ühest küljest jääb küll mulje, et maju ja töötajaid on palju, samas aga olen vast Eestis ainuke lasteaiadirektor, kel on sekretär ning personalispetsialist, kes võtavad oma kanda paberitöö, mida on ühes lasteaias väga palju. Kahtlen, kas juhi töö on istuda arvuti taga ja teha paberitööd. Mina saan praegu keskenduda oma põhitööle ehk lasteaia juhtimisele – arendustegevusele, koolituste korraldamisele, inimeste motiveerimisele.
Selles, et ma ei saa kõigis majades kogu aeg kohal viibida, ma probleemi ei näe. Keskmiselt on meil kahe lasteaia peale ka üks õppealajuhataja. Igal esmaspäeval toimuvad meil juhtkonna koosolekud, kus saavad jagatud kõik mured ja rõõmud. Eesmärk on ju, et rühm toimiks. See, et juht istuks oma toas, ei ole eesmärk. Küll aga peavad töötajad tundma, et juhid on nende jaoks olemas.
Kahe aastaga võib ühendamise vast lõppenuks lugeda. Kuidas see protsess sujus?
Loomulikult oli algus raske. Harjumuste muutmine ja uue asja loomine on alati raske, kuna inimesed on kinni vanas ning harjunud, et asjad käivad teatud moel. Täna tundub, et kõik on rahul. Lõpetasime just uue arengukava koostamise, millega on rahul kõik pooled. Hoolekogud töötavad hästi. Koostöö nii valla kui näiteks Viimsi Kooliga on väga tihe.
Oluline on leida õige juht, kes on avatud, mõtlev, täis tahtmist teha. Palju muutusi on vaja teha, kindlasti ei saa jätkata vanal moel.
