Lanimo alustas selle nime all 1991. aasta jaanuarikuus. Tootmine algas juba paar aastat varem. “Alustasime kolhoosiaja lõpul, kui tegime allhanketöid tootmiskoondis Estoplastile,” meenutab Hillar Urbanik. “Tegelesime elektrilülitite montaažiga.” Töötajaid oli siis üks – Hillari abikaasa Maret.

Raske uskuda, kuid aasta pärast oli ettevõttes töötajaid juba 24. Kui firma nimeks sai Lanimo, oli ettevõtte hingekirjas lisaks veel 20 abitöölist.

Lahendus: Eestist välja

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist selgus, et elektrilülitite tootmist jätkata pole võimalik – nõudlus kadus koos kommunistliku impeeriumi kokkuvarisemisega. Nüüd tuli teha kiireid otsuseid.

“Tajusin, et tootmise jätkamiseks peab jõudma välisturgudele, kuna Eesti turg on väga väike,” lausub Urbanik. “Uued äripartnerid leidsin Soomest.”

Äripartnerid hakkasid Eestisse tooma rikkis telefone, mida oli vaja remontida. “1993. aasta juunikuuni remontisime ja seadistasime kasutatud telefone,” meenutab Urbanik. “Neid toodi siia lausa rekkatäite kaupa.”

Siis sai seegi äri otsa. Juunis 1993 ostis Urbanik Soomes perefirmana töötanud õmblustöökoja. Sealt sai alguse kõiksugu kottide tootmine. Seda tehakse Lanimos siiamaani, tuntuim nimi tellijate seas on Soome hiid Marimekko.

2005. aastal alustas Lanimo ka kalastusvahendite tootmist, neid toodetakse Norra firmale Elbe Nor-mark. Nüüdseks on välja töötatud ka esimene omatoode: kalastusvahend pindkala püüdmiseks. See vahend võitis populaarsust Norras, kus on palju selge veega järvi.

Koht, kuhu tulla

Tootmislepingud välisfirmadega tõid Lanimole stabiilsuse ning lubasid palgata juurde töötajaid. Välisturgudele suunatud tootmine lubas kergemalt üle elada ka majanduskriisi. “Riikides, kuhu me ekspordime, polnud kriis nõnda sügav kui Eestis,” hindab Hillar Urbanik. “Meie tootegruppe masu-aeg niivõrd ei puudutanud. Ka raskel ajal püütakse kala.”

Ja nüüd: mis on Hillar Urbaniku eduka äri retsept? “Head tooted, õiged hinnad, tähtaegadest kinnipidamine ning head suhted partneritega,” loetleb mees. Kui need tingimused on täidetud, toimib iga äri hästi, leiab ta.

Kuid selle, mida Urbanik kõige olulisemaks hindab, jättis ta veel nimetamata: töötajad. “Minu jaoks on suurim tunnustus see, kui töötaja ütleb: mul on tore siia igal hommikul tööle tulla,” ütleb ta. “Seda rahas väljendada ei saa.”

Urbaniku sõnul töötab Lanimos praegu 8 väga tublit inimest, firma algusaastatest peale on ettvõttes 5 töötajat.

Kiili on õige koht

Urbanik peab oma firmat eelkõige sotsiaalseks nähtuseks, mis annab tööd kümnekonnale inimesele. “Meie tootmine pole investeeringupõhine,” lausub ta. “Me elame koos tootmisega, see ongi meie elu.”

Esimeseks eesmärgiks on stabiilsus ning areng peab toimuma omavahendite arvelt, leiab ettevõtte juht: “Laenu võtmisse suhtume ülima ettevaatlikusega.”

Urbanik on kindel, et Kiili vald on just see õige koht väikeettevõtluse jaoks. “Valla juhtkond mõistab ja toetab väikeettevõtlust,” räägib ta. “Sealt leiab alati mõistmist ja tuge, ükskõik mis küsimustes.”

Juhul kui lähiaastatel õnnestub tootmist laiendada, kavatseb Lanimo OÜ tootmise koondada Kiili tehnoparki.

Õmblustsehh asub praegu vallamaja keldrikorrusel, mehhaanikatsehh on juba tehnopargis.