Ludwig van Beethoven on üks kolmest geniaalsest heliloojast, keda on kombeks nimetada Viini klassikuteks. Tema elu- ja loominguaastad sattusid XVIII-XIX sajandi vahetusele – ajajärgule, mil Euroopat vapustasid suured ajaloolised sündmused ja ulatuslikud muutused. Piisab, kui nimetada 1789. aasta Prantsuse kodanlikku revolutsiooni, Napoleoni sõdu, restauratsiooni ja neile omakorda järgnenud vapustusi. Beethoven võttis omaks euroopa muusika eelmiste põlvkondade parimad saavutused ja osutus ise julgeks uuendajaks, avaldades tohutut mõju kogu maailma muusikakunsti arengule.

Muusikaõhtu esimeses pooles kõneles kooli õpetaja Olga Pridonova kokkutulnud õpilastele, nende lastevanematele ja pedagoo- gidele suure meistri elust ja loomingust, tema iseloomu eripärast ja harukordsest isiksusest. Õhtu teises pooles esinesid Kunstikooli klaveri-, puhkpilli- ja keelpilliklasside õpilased Polina Rešetnikova, Askar Rostovtsev, Anželika Djomina, Luiza Tšemjorkina, Nastja Parfjonova, Ljoša Panatšin, Anja Talzi, Vitali Gurin, Nadja Ignašova, Anja Arulepp ning õpetajad Jelena Ossipova ja Vladimir Osadtši. Nad esitasid Beethoveni eri eluperioodidel kirjutatud muusikateoseid: kõlasid kõigi poolt armastatud ”Elisele”, saksa tantsud, kontratantsud, adagio mandoliinile ja klaverile.

Õhtu lõpetuseks kõlas kitarristide ja föödimängijate ettekandes Beethoveni 9. sümfoonia tuntuim teema, mis on võetud Euroopa Liidu hümniks – Ood vabadusele.