Kodukeel on ikka armas

20. aprillil oli Põlvamaal külas lasteluuletaja Milvi Panga. Põlva Keskraamatukogus said kohtumisest osa ühisgümnaasiumi 1. klasside õpilased, Savernas sealse põhikooli algklassilapsed. Elu on Antsla vallast võrsunud luuletaja juba ammu viinud Raplamaale, kus võru keelt teadagi hästi ei osata.

Ka tema enda peres mitte. Milvi Panga pole sellest hoolimata armsast keelest loobunud ja palju tema luuletusi on võrukeelsed. On ka luuletusi, millel olemas nii eesti- kui ka võrukeelne variant. Toreda üllatusena tuli kirjanikule see, kui Saverna lapsed õige mitu sellist luuletust ette kandsid, ikka mõlemas keeles.

Milvi Panga pole kutseline kirjanik. Palju aastaid töötas ta kokana. Luuletamine oli aga hingelähedane ja nii hakkas ta Rapla rajooni lehes oma loomingut avaldama, esialgu täiskasvanutele. Ühtäkki palusid lapsed emal ka lastele mõeldud värsid kirja panna ja nii saigi 1980-ndatel alguse siiani kestev tihe koostöö lasteajakirjaga Täheke. Tolleaegne peatoimetaja, lastekirjanik Jaan Rannap oli nõudlik, aga tema õpetussõnad olid väga vajalikud. 1992. aastal pälvis Milvi Panga Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhinna, mida antakse välja Luunjas. Praeguseks on ilmunud viis luulekogu («Jõulust Jaani», «Läki õue, läkiläki!», «Läämi kaemi!», «Pesamunale» ja «See, kes lustib») ning kuues on ilmumas. Milvi Panga luuletusi on ka kooliõpikutes ja lastekirjanduse antoloogiates. Muidugi on neist huvitatud ka viisisepad. Nii on Raivo Kõrgemägilt saanud toreda viisi «Pärmi jenka». Küpsetades tulevad luuletaja sõnul teinekord väga head mõtted. Vaja vaid käed taignast puhtaks pühkida ja sõnad kirja panna. Viise on loodud ka tema võrukeelsetele tekstidele, mis on autorile eriti südamelähedane. Veel rõhutab Milvi Panga, et emad oma lapsed ikka kirjanduse juurde tooks.

 Kohtumisi toetas Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.