Hobusesõnnik: loodusesõbralik põlluramm, kuid kasutajaid vähe

Tartu lähedal Külitse-Haage tee veeres Hobunurme talli juures kõrgub sõnnikuhunnik. Talli perenaise Eve Raudsepa sõnul sõnnikusoovijaid küll käib, kuid koormaviisi viivad vähesed. Sama räägivad ka teised tallipidajad.

Kartulipõlde on vähemaks jäänud ning teravili läheb mulda kunstväetisega, kirjutab Greengate.ee. Ometi on hobusesõnnik üks ütlemata kasulik põlluramm.

Lisaks tavalisele aiakraamile saab hobusesõnnikus kasvatada ka seeni. Kui nakatada oksa- ja lehekõdust ning hobusesõnnikust peenar sügisel puraviku kasvukohast kaevatud seeneniidistikuga, võib järgmisel aastal kivipuravikke pannile lõigata oma aianurgast.

Kas teadsite, et …

- üks hobune toodab päevas sõnnikut (tahkeid jäätmeid) 1-3% oma kehakaalust ehk 12-25 kg. 

Hobuse kaal (kg)	400	600	800
Sõnnikutoodang - roe + uriin (tonni aastas)	6,09	9,13	12,18
Allapanu - põhk, 5 kg päevas 205 päeva aastas tallis oleva hobuse kohta (tonni aastas)	1,83	1,83	1,83
Kokku (tonni aastas)	7,92	10,96	14,01

- vabapidamisel olevad märad poetavad sõnniku kogu karjatamisalale laiali, täkud aga jätavad selle kindlatesse kohtadesse (kodu märgistamine, rändamisteede märgistamine).

- suurem sõnnikukontsentratsioon tekib söödapunktidesse talvel.

- hobused ei hakkaks teatud paiku vältima, on soovitav sõnnik karjamaalt kokku koguda.

- maasse viimine on sobivaim sõnniku kasutamise meetod, sest hobusesõnnik on tähtsate makroelementide allikaks (lämmastik, fosfor ja kaalium), parandab mulla füüsikalist struktuuri ja õhustatust, on pinnase orgaaniliseks reserviks, tõstab vee infiltratsiooni taset ning veemahutavust, käitub pH puhvrina, vähendab soolade taset.

- hobusesõnnikus on nitraate enam kui veisesõnnikus.

- sõnniku komposteerimiseks on vaja piisavalt siledat pinda, piisavat kogust kompostimaterjali, segamist (töö), kuumust, niiskust,aega.

Allikas: Ajakiri Oma Hobu 3/2011.