Olukorrast Nabalas II osa
Veeühingu seminaril kinnitas autor (R. Perens), et töös olevat arvestatud isegi kaksikpoorse veekeskkonnaga, mis tegelikult ei vasta tõele.
Kuigi EGK on Nabala mail teinud tohutul hulgal uuringuid (nt 2007. aastal koguni 3 geoloogilist uuringut ja 4 seiret), murravad nad Nõmmevälja KMH programmis lk 4 ikka veel pead selle üle, kuidas maa-alused jõed, mis soomlaste georadaruuringute alusel asuvad 4-6 m sügavusel, ei võta kuivaks ca 1,5 m sügavusega kuivenduskraave? Põhjuseks on Nabala karstialale omapärane alaliselt kõrge põhjavee tase, mis maapinnalt mõõdetuna on 0,3- 1,7 m.
Ettevaatlikuks teebki asjaolu, et ministeeriumi ametniku (T. All) intervjuust selgus, et maailma kõige pädevamad karstiuurijad on meie geoloogid, kes on Eestis leviva karstiga kõige rohkem kokku puutunud ja kel on väga pikaajalised kogemused. Kas nende all mõeldakse geolooge, kes ei tunnista Nabala karstiala olemasolu ega tee vahet veesoonte ja maa-aluste jõgede vahel?
2007. a AS Mavesi tööst nr. 6040 "Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtu võimalik mõju Harju alamvesikonna vee seisundile" väljavõtteid lk. 8 ja 9:
"1965.-1967. aastatel liideti Angerja oja Pirita jõega isevoolse kanali abil, lisavett saadi väidetavalt juurde 9600 m3 ööpäevas, kanali pikkus on 9,6 km. Tegemist oli ebaselge tulemuslikkusega ettevõtmisega ning tänaseks Angerja oja vesi Tallinna linna veevarustuse jaoks tähtsust ei oma... Kaaluda tuleb Vääna jõe vooluhulga suurendamist Angerja oja tagasisuunamisega Vääna jõkke... Angerja oja puhul on kesise seisundi põhjuseks see, et tegemist on suures ulatuses tehiskanaliga, mida ei saa praegusel kujul looduslähedases seisundis veekoguks lugeda... Seega on veekogudest kõige halvemas olukorras Vääna jõgi, mille seisundit tuleb igal juhul parandada".
Sama töö lk 25 joonisel 1 on näidatud maardla võimalik mõjuala Saku ja Kurna mõisani, Järlepa järve ja Siniallikateni ning Keila ja Pirita jõeni. Tammiku mäeeraldise KMH menetluse käigus vastati, et joonis 1 demonstreerib võimalikku mõjuala maksimumpiiri, kui kasutusele on võetud kogu Nabala uuringuala.
Tervikliku maardla kasutuselevõtu soovi kinnitab arengukavasse pandud mahud kogu maardla ulatuses koos prognoosvarudega. Seega kaevandamise mõju Nõiakaevule on reaalne.
Lääne-Eesti veemajanduskava, kuhu kuulub ka Harju alamvesikond, näeb ette veekogude heasse seisundisse viimise hiljemalt 2021. aastaks. Praegu saab Vääna jõgi alguse Paekna allikajärvest, mida toidavad peale Angerja oja ümbersuunamist Pirita jõkke ainult maa-alused jõed. Umbes 30 m sügavused karjäärid, mida läbivad maa-alused jõed, suunaksid Vääna jõe ülemjooksu läbi karjääride, settetiikide ja ojade Pirita või Keila jõkke.
Mis juhtub Vääna jõega, kui vooluhulk veelgi väheneb?
Jätkub juuni Kiili Lehes
