Väetamata mahe pole parem keemiaga kasvatatust
Instituudi uurijad otsivad põlvest põlve edasi antud mahepõllundusalastele teadmistele tõsisemat, teaduslikku alust ning värskeid lahendusi nii põldudel kui ka aedades rakendamiseks, kirjutab Greengate.ee. Huvi pakub, kuidas tehnoloogia mõjutab taimede kasvukiirust ning keemilist koostist, viljade toitainesisaldust ning maitseomadusi.
Parimad rammutajad on veise- ja hobusesõnnik. Toris toodetud hobusesõnnikukompost sisaldab toitaineid taimedele sobivaimas vahekorras, lisatud on muidki looduslikke komponente ning kuum aur on hävitanud haigustekitajad. Näiteks Jõgeva porgandikatse näitas, et hobusesõnnikukompost tagab niisama suure saagikuse kui tavaviljeluses sünteetilise mineraalväetisega kasvatades.
Maheväetistena saab veel kasutada komposti, kanasõnnikut, mereadru ja verejahu, aga ka sea karvajahu graanuleid, mis annavad taimedele kiirelt lämmastikku.
Sõnnik ei ole põllu jaoks pelgalt väetis. Jõgeva teraviljakasvatuse agronoom Margus Ess peab sõnnikut heaks mullaelu ergutajaks. Kasvuhoones, kus aastaid tomatit kasvatatakse, leevendab sõnnik mulla väsimust.
Hea kasvutõuke annavad lihtsad taimeleotised, näiteks nõgeseleotis lisab viljade valmimise ajal tomatile vajalikku kaaliumi. Kogenud aiapidajad tõrjuvad nõgese- ja tomatileotisega ka satikad, näiteks lehetäisid.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljakatsete juht Ingrid Bender on veendunud, et väetamata ja hooldamata mahe ei ole parem keemiaga toodetust.
Loodus on võimeline ka ise viljakust taastootma, aga künd on kurja juur, mis mullarammu vähendab, kinnitab teraviljakasvatuse agronoom Margus Ess. Eestis on mullakamar õhuke, seetõttu tuleb meie põllumehel mulla eest rohkelt hoolt kanda ning külvikordi vahetada. Klassikalist Norfolki külvikorda – ristik, taliteravili, naeris ja suviteravili – ning selle põhjal kujunenud teisi viljavahetussüsteeme on tänapäeval aga raske rakendada.
