Kas küttepuu on metsamaterjal?
Jurist ja ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna saatis Metsalehele pikema kirjutise, kus kirjeldab, missugust segadust võib tekitada see, et metsaseaduses pole mõiste “metsamaterjal” üheselt mõistetav.
See tekitab Olavi Kärsna sõnul arusaamatust, kuidas füüsilisest isikust metsaomanik oma kulusid ikkagi liigitama peaks. Samuti võivad eri tõlgendamisvõimalused kaasa tuua kohtuvaidlusi.
Järgatud puu ja sortiment
Väljavõte Olavi Kärsna kirjutisest:
“Järgmisest aastast saab metsaomanik tulumaksuseaduse
§ 37 alusel teha täiendavaid mahaarvamisi nii raieõiguse müügi tulust kui ka oma maha võetud ja oma nime all müüdud metsamaterjali müügi tulust.
Kui seadusemuudatused uuest aastast rakenduvad, võib hakata probleeme tekkima, sest mõningaid asju muudatuste juures saab mitut moodi tõlgendada.
Suurim probleem on, et metsamaterjali mõiste pole metsaseaduses üheselt määratud. Seda tulumaksuseadusesse tuues on arvestatud metsaseaduse § 28 lõikega 2, mis ütleb, et “metsamaterjal on langetatud puu ja puutüvi ning puutüve järkamisel saadud tüveosa”. Rohkem töödeldud puit seega metsamaterjal ei ole.
Aga metsaseaduse § 37 lõikes 8 räägitakse metsamaterjalist sortimentide lõikes, mis on “palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu” ehk siis üks puit see kõik!
Aja jooksul korduvalt muudetud metsaseaduse teksti juriidiline korrektsus on käest ära läinud. Ei saa enam aru, mida seadusandja tegelikult metsamaterjaliks peab.
Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et järkamine tähendab tükeldamist. Seega räägib § 37 § 28-le vastu. Seaduses kord defineeritud mõistega selliselt ümber käia ei tohiks.
Mis võiks kohtuvaidluses juhtuda, kui metsaomanik apelleeriks paragrahvile 37 ja maksuamet paragrahvile 28? Kodanik peaks saama seaduse tekstile kindel olla.”
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks ütles Metsalehele asja selgitades, et tema metsaseaduse metsamaterjali mõiste defineerimisel vastuolu ei näe.
Ainult ümarmaterjal
“Paragrahvi 28 lõige kaks ütleb, mis metsamaterjal on, ja paragrahvi 37 lõige kaheksa punkt neli loetleb valiku metsamaterjali sortimente, mida metsamaterjali võõrandamisel või töötlemiseks või ladustamiseks andmisel lepingusse sortimendi lahtrisse võib kirjutada,” selgitas Taivo Denks. “Nimekiri ei ole lõplik. Selles ei loeta metsamaterjaliks kõike, mis puude töötlemisel saadakse, vaid ainult ümarmaterjali.”
Taivo Denks lisas, et metsamaterjali järkamine on metsanduslik mõiste, mis tähendab puutüve ristisuunas lõikamist sobiva pikkusega tüveosaks – tüveosa jääb ümarmaterjaliks.
Seega näiteks lõhutud küttepuu ei ole metsamaterjal, vaid metsamaterjali töötlemisel saadud toode.
Ka maksu- ja tolliamet ei näe vastuolu. “Tulu maksustamise erikord kehtib metsaseaduse § 28 lõikes 2 kirjeldatud metsamaterjali võõrandamise suhtes. Sellele sättele on viidatud ka seadusemuudatuse seletuskirjas,” selgitas amet. “Erikorra rakendamisel ei saa seega võõrandatav metsamaterjal olla rohkem töödeldud kui vaid langetatud puu või puutüve järgatud tüveosa. Kui sellist metsamaterjali võõrandatakse sortimentidena, mis on enne võõrandamist veel töötlemata, saab ka erikorda rakendada.”
Aga oksad?
Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner leidis teemat kommenteerides, et üldiselt temagi arvates segadust pole, kuid ta täpsustaks metsaseaduses üht sõnastust. Ühes kohas näeb ta ka põhjust vaielda.
“Küsimust tekitas seadusesäte, kus on kasutatud mõistet “sortiment”,” arutles Hepner. “Metsanduses on sortimentideks peetud tüve järkamisel saadud erineva kasutuseesmärgiga ümarmaterjali. Kasutuseesmärk määrab ära sortimendi nime.”
Heiki Hepner ütles, et vaidlust põhjustanud sättes, kus on loetletud sortimente, teeks ta tegelikult keelelise täpsustuse küll, nimetades paberipuu paberipuiduks ja küttepuu küttepuiduks. “Puu on see, kus tüvi on ühes tükis koos okstega, olgu ta püsti või pikali, ent laasitud puu on ikkagi puit.”
Omaette lugu on Hepneri sõnul raiejäätmetega, mida kogudes-müües tuleks nimetada raidmeteks. Seegi on siis sortiment. Raidmetest tekib üks osa tüve järkamisel (puu latv), samuti satub sinna alusmetsast varutud puid koos okstega. Mõlemad vastavad § 28 lg 2 metsamaterjali mõistele ja on seega aktsepteeritud ka tulumaksuseaduse kontekstis.
“Aga arvestatava osa raidmetest moodustavad oksad, mida metsaseadus metsamaterjalina ei nimeta. Siin on tõesti, ent ainukesena, vaieldav koht,” ütles Heiki Hepner.
Vaieldavad sätted
§ 28 lõige 2. Metsamaterjal on: langetatud puu ja puutüvi; puutüve järkamisel saadud tüveosa.
§ 37 lõige 8. (Paragrahv selgitab, mis peab olema kirjas metsamaterjali võõrandamise või üleandmise lepingus või aktis.) Muu hulgas peab seal olema: metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide lõikes.
Allikas: metsaseadus
