Vaatamiseks pole alati telekat vaja
Jõudsalt on arenenud internetti ja mobiili tele- ja raadioeetri toomine. Tähelepanelik portaali kasutaja on kindlasti märganud, et nüüd saab nutitelefonist näha lisaks otse-eetrile ka ETV saadete arhiivi, mis ajas aina kasvab.
Portaalide juhataja Aivar Pau, mis on ERRi uudisteportaali põhilised erinevused, võrreldes Delfi ja päevalehtede online-portaalidega?
Oluliselt rohkem varustame oma uudiseid videomaterjaliga ning lisaks jõuavad meie uudisteportaali kuulamiseks raadiouudised. “Pehmemaid” teemasid on õnneks või kahjuks vähem, ETV enda veebilehele oleme küll värskelt asunud tootma ka meelelahutuslikumaid saatelõike.
Uudisteportaalides ei keskendu me klikkide kogumisele ja kirgede kütmisele, vaid proovime toimuvat lugejateni viia rahulikult, selgitavalt ja asjalikult.
Kes on eestikeelse ERRi portaali lugeja?
Me ei ole teinud põhjalikke uuringuid, kuid eeldame, et hea haridusega ja mitte ainult pealinnas elav inimene. Üritame väärtuslikku ja usaldusväärset uudismaterjali pakkuda väga laiale ringile.
Sellele aitab kindlasti kaasa ka ERRi suur korrespondentide võrk ja nende toodagu jõudmine meie portaali.
Mis riikidesse puutub, siis Eesti osakaal eestikeelse uudisteportaali lugejaskonnast moodustab hetkel 84% ja see osakaal vaikselt väheneb. Mis puutub keskkonda http://otse.err.ee, kus on võimalik kõiki meie programme otse kuulata ja vaadata, siis seal on juba näiteks ainuüksi Soomest pärit inimesi vaatajatest ligi veerand.
Tundub, et üheks meie missiooniks portaalides ongi kujunemas riigist välja rännanud eestlastele sideme hoidmine kodumaaga.
Milline on populaarsus-loetavus-jälgitavus vene- ja ingliskeelsete inimeste hulgas? Kas on külastajaid ka väljastpoolt Eesti piire?
Ingliskeelsel portaalil on praeguseks enamik lugejaid – 62% – väljastpoolt Eestit. Tegelikult see meie sihiks ka oli – pakkuda igapäevast infot Eestis toimuva kohta välisajakirjandusele.
Ligi veerand news.err.ee vaatajaskonnast elab USAs, järgnevad Suurbritannia ja Kanada.
Rus.err.ee lugejaist 70% on Eestis, järgnevad Venemaa ja Ukraina. Mõlema keskkonna lugejaskond on stabiilne ning arvan, et täidame nende olemasoluga üsna mitut missiooni. Klikkide arvust tähtsam on ERRi puhul mõju – kas või teiste meediaväljaannete refereeritu maht on näiteks venekeelse keskkonna puhul märkimisväärne.
Kas refereerite või toodate ka originaal-uudiseid?
Valdav osa on omauudised, meil on toimetused nii eesti- kui vene- ja ingliskeelse ning spordiportaali sisuga varustamiseks. Lisaks portaali enda toodangule vahendame tele- ja raadiouudiseid ning otsime uudisväärtuslikku teistest ERRi saadetest.
Millistele tehnilistele omadustele peab nutitelefon vastama ja millist tarkvara sisaldama, et ERRi tele- ja raadioeetrit jälgida?
Midagi erilist selleks tarvis pole, kuna h.264 videoformaadi ja AAC heliformaadi toetamine on kõigil uutel telefonidel tavapärane. Küll aga tuleb kindlasti jälgida, et telefonioperaatori käest oleks tellitud interneti mahupiiranguta pakett või siis vaadata saateid WiFi võrku kasutades.
Mobiilide puhul on tuntavalt kasvanud just programmide otsevaatamise võimaluse kasutamine, olen isegi täheldanud, et hommikul tööle sõites ei mängi teinekord enam raadio, vaid kostuvad ETV2 helid tagatoolil istuva lapse käes olevast telefonist.
Kui palju on internetist saadete järelvaatamise võimalus vähendanud telerijälgimist reaalajas? Millal arvutiekraanidelt ja nutitelefonidest jälgitavad portaalid traditsiooniliselt telelt ja raadiolt publiku lõplikult üle löövad? On see üldse asi, mille pärast muret tunda?
Televiisor, arvuti ja mobiil lähenevad tehniliselt üksteisele sedavõrd, et neid eristavad juba praegu kohati vaid ekraani mõõtmed ja koht, kus neid kasutatakse – et mugavam oleks.
Seega ei toimu minu hinnangul ülelöömine, vaid piiride kadumine.
Arvan, et ka reklaamiandjad ja saadete autoriõigustega seotud organisatsioonid võiksid sellega üha enam arvestada.
