Eestis moodustatakse 2013. aastal veel üks rõngasvald
Piirkond hakkab arenema
Nelja valla liitumise ühinemiskomisjoni esimehe Kaupo Kase sõnul peab omavalitsus leidma uusi lahendusi koostööks ja avalike teenuste osutamiseks: "Kahanev eelarve ja suurenevad kulud kohustavad meid leidma uusi võimalusi piirkonna arendamiseks. Üks neist on koostöö kõrgeim vorm ehk omavalitsuste ühinemine. Seda lahendust tänased seadused ka võimaldavad ning see on teostatav. Häid praktikaid leidub nii Viljandimaalt kui mujalt vabariigist. Peamine on soov, tahe ja valmisolek. Piirkonna arengule saab just sellisel moel kaasa aidata," rääkis Kase.
Rõngas ümber Viljandi linna
Neli Viljandimaa valda moodustavad niisiis Viljandi linna ümber asuva omavalitsuse. Küsimuse peale, kas ka Viljandi linn võiks selle kooslusega liituda, vastab Kaupo Kase: "See on võimalik. Kindlasti saab aga olema kahe naabri vahel tihe koostöö. On hulganisti teenuseid, mida vallas pole mõistlik pakkuda vaid osta naabrilt, näiteks gümnaasiumiharidus, huvi- spordi- ja muusikakooli teenus jms. Lisaks oleme suure vallana läbirääkimistel arvestatavam partner," rääkis Kase.
"Viljandimaa ümbruse piirkonna omavalitsused on omavahel kogu aeg tihedalt suhelnud. Protsess sai suurema hoo sisse käesoleva aasta kevadel kui omavalitsuste volikogud nõustusid ühinemisläbirääkimisi alustama. Täna on kõigi nelja omavalitsuse volikogude ja valitsuste meelsus ühinemise suhtes positiivne. Usume, et ühinemisel ei teki ületamatuid takistusi ning 2013 saab see teoks," arvas Kase.
Kase sõnul tekib liitumisega tugev omavalitsus. Kaob ära dubleerimine. Omavalitsuste liitumine annab võimaluse spetsialiseerumiseks ning senisest efektiivsemaks tööjaotuseks. Ühtlustuvad õigusaktid, teenused ja toetused. Piirkonna arengu planeerimisel on suuremal omavalitsusel oluliselt suurem vaade ja mõju. Tähtis on, et kõiki avalikke teenuseid osutatakse kvaliteetsemalt kui seda eraldiseisvatena suudeti.
Kohta uuele vallakeskusele täna alles otsitakse kuid esialgselt on kokku lepitud, et see saab olema Viljandi linnas.
Ümbritsemine on populaarne
Vaadates Eesti kaarti võib leida üle kümne sellise koosluse, kus üks omavalitsus ümbritseb teist täielikult või väga suures osas. Sellest ka termin rõngasvald. Reeglina ümbritseb sel puhul vald linna. Tundub, et selline vorm on ennast õigustanud. Liitumisjutte on muidugi aetud, aga mõnes mõttes on olukord mõlemat poolt rahuldav. Linn pakub vallale teenuseid ja on heaks keskuseks ning koostöös viiakse läbi projekte. Nagu ütleb juba eesti vanasõna "kaks pead on ikka kaks pead". Kõik see ei tähenda, et teiste omavalitsustega koostööd ei tehta, aga tihedaim on side kindlasti "suure vennaga".
Rõngasvallad Eestis:
- Võru vald ümbritseb Võru linna
- Helme vald ümbritseb Tõrva linna
- Ridala vald ümbritseb Haapsalu linna
- Põlva vald ümbritseb Põlva linna
- Kehtna vald ümbritseb Järvakandi valda
- Jõgeva vald ümbritseb Jõgeva linna
- Põltsamaa vald ümbritseb Põltsamaa linna
- Kuusalu vald ümbritseb Loksa linna
- Lüganuse vald ümbritseb Püssi linna
- Vändra vald ümbritseb Vändra alevit (ainus Eesti omavalitsus, mis ametlikult ei ole ei linn ega vald)
- Keila vald "sööb" Keila linna, kellel on väike lõik piiri ka Saue vallaga.
- Paide vald "sööb" Paide linna, osalt on linnapiir ka Väätsa vallal
Aastate jooksul on osad rõngasvallad ka siiski liitunud. Rapla linn Rapla vallaga, Jõhvi linn Jõhvi vallaga, Pärnu-Jaagugi alev Halinga vallada ning Pühajärve vald Otepää linnaga.
